Pärast kümne aasta pikkust lendu ja 6,4 miljardit kilomeetrit jõudis Euroopa Kosmoseagentuuri uurimissond Rosetta pärast mitmeid manöövreid uuritava komeedini.
Video: sond Rosetta jõudis sihtkohta - komeedi 67P orbiidile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sond on nüüd 67P/Churyumov-Gerasimenko komeedist 100 kilomeetri kaugusel orbiidil, edastab Daily Mail.
See komeet liigub kiirusega 55 000 kilomeetrit tunnis.
Rosetta missiooni teadlaste sõnul on tegemist «kõige seksikama ja huvitavama missiooniga».
Rosetta on komeedi orbiidil rohkem kui üks aasta, uurides ja analüüsides seda kosmilist objekti. Teadlaste sõnul võib see komeet paljastada ühteteist ka Maal elu tekkimise kohta.
Rosetta saadeti komeedi poole teele 2004. aastal Prantsuse Guayanast Kourou kosmosebaasist.
Rosetta missiooni kõige üksildasem osa oli siis kui ta liikus Jupiteri orbiidile, kus ta pandi «talveunne».
Pärast kolme aasta pikkust «talvitumist» ärkas Rosetta selle aasta jaanuaris üles ning võttis suuna komeedi orbiidile. Sond pidi tegema rea manöövreid, et õigesse kohta jõuda.
Varasemad komeediuurimise missioonid on olnud vaid lühiajalised möödalennud.
Rosetta jääb komeet 67P juurde aga rohkem kui aastaks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks Rosetta saatma novembris jäisele komeedile väikese uurimiskulguri Philae.
Teadlaste sõnul on komeet 67P puhul tegemist niiöelda kaksikkomeediga, sest see koosneb kahest osast.
Komeet on saanud oma kuju tõttu hüüdnime kummipart, kuid teaduslik nimetus on binaarkomeet.
Uurijate arvates võisid need kaks osa kunagi eraldi olla, kuid siis ühinesid mingil põhjusel.
Kuna tegemist on ebakorrapärase kujuga komeediga, siis on teadlastel raske selle gravitatsiooni kindlaks teha. Samas aitaks selle teadmine uurimissondi paremini juhtida.
Rosetta esimene mõõtmine näitas, et komeedi pinnatemperatuur on umbes miinus 70 kraadi. Hilisem uuring aga näitas, et pinnatemperatuur võib olla 20 – 30 kraadi soojem ning lisaks jääle on seal ka palju kosmilist tolmu.
Sond Rosetta sai nime kuulsa Rosetta kivi järgi, mis aitas dešifreerida Vana-Egiptuse hieroglüüfe.