Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Intervjuu: lavastaja Henrik Kalmet aitab su naist ära kaotada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helena Tamm
Copy
Eesti Laul 2014 teine poolfinaal - lava ees ja lavataga. Saatejuhid Helen Sürje ja Henrik Kalmet
Eesti Laul 2014 teine poolfinaal - lava ees ja lavataga. Saatejuhid Helen Sürje ja Henrik Kalmet Foto: Viktor Burkivski

Kinoteater toob publiku ette uue lavastuse «Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik». Selleks, et võlumeeste telgitagustest pajatav lugu lavalaudadele jõuaks koguvad mehed parajalt humoorika video ja projektitutvustusega Hooandjas toetust. Küsisime lavastaja Henrik Kalmetilt, millega tegu, mis toimub Kinoteatris ja tema elus. Loe intervjuud!
 

Olete alustamas uut projekti koos mustkunstnikega. Kaugel see ettevõtmine on? Kui palju mustkunstnike saladusi paljastate?

Hetkel on meil küll kerge suvepuhkus, aga oleme põhimõtteliselt prooviprotsessi poole peal. Proovidega sai alustatud juba kevadel ja kohe nüüd augusti teisest poolest jätkame, et jõuda kõigega valmis esietenduseks, mis on planeeritud 11. oktoobriks Kanuti Gildi saalis.

Mustkunsti telgitagustest on täiesti võimalik rääkida ka trikke paljastamata, rohkem räägimegi sellest, mis jääb show ümber ehk mustkunstniku elust väljaspool lava ja suhtest publikuga - inimeste erinevad reaktsioonid ning naljakad juhtumised. Mustkunstnikuks saamine ehk ettevalmistus ja harjutamine on suur osa sellest, aga eks mõni paljastus lipsab tahes või tahtmata ikkagi sisse. Paljastused pole selle lavastuse põhiline eesmärk. Äärmisel juhul ainult need, mis puudutavad mustkunstnikku ennast ja tema argipäeva.

Kuidas läheb Kinoteatril üldises plaanis? Kas teete seda hobikorras töö kõrvalt? Olete mõelnud korralikuks püsiprogrammiga teatriks hakata?

Üldises plaanis läheb väga hästi ja hetkel on käsil päris mitu väga põnevat projekti ning võime rõõmsad olla, et meil on olemas väga tugev tuumik, kellega võimalik erinevaid projekte ise ellu viia.

Ma ei ütleks, et teeme või teen seda hobikorras - ikka sama professionaalselt ja pühendunult nagu muudki tööd, võib-olla isegi veel andunumalt, kuna tegemist on päris oma loodud asjaga. Raske on üldse siinkohal jooni vedada, sest töö ja kirg on samad ehk olen saanud oma hobist teha oma töö.

Me olemegi korralik püsiprogramiga teater selles mõttes, et meil on korraga käsil mitmeid erinevaid projekte, küll ühekordsete aktsioonide "Manifest" sari ja tüdrukute stand up lavastus "Võidab see, kellel on kõige hullem mees" näol kui ka  ja nüüd uus lavastus mustkunstnikega. Päris repertuaariteatriks me kujuneda ei soovi, sest see tähendaks, et peaksime iga hinna eest kogu aeg uusi asju peale tootma, et õhtud oleks kõik täidetud, aga meil on mugavam olla loominguliselt vabad ja teha midagi siis, kui seda väga tahame ning idee tundub intrigeeriv. Püsiprogrammiga repertuaariteatri võlusid saan nautida Linnateatris töötades, et Kinoteater ongi loodud sellele just vastukaaluks.

Mis Sind su tegemistes Sind hetkel kõige enam paelub? Miks?

Mind paelubki see, et mul on võimalus teha nii palju erinevaid asju - mängida teatris ja filmis, lavale tuua päris oma ideid - projekte stand up'ist sotsiaalsete aktsioonideni, kirjutada ajalehes kolumni, teha teletööd, kirjutada ning ette valmistada seriaali jne. On õnn tunda ennast ja oma ideid ning panust vajatuna ning omada võimalust saada nii palju erinevaid kogemusi.

Elu24 soovib jõudu ja jaksu! Abrakadabra!

Tagasi üles