/nginx/o/2014/08/06/3256841t1h3149.jpg)
Kui hobuse kõrvad kinni katta, siis ei suuda teised hobused aru saada, mida liigikaaslane mõtleb.
Hobuse liikuvad kõrvad on kommunikatsioonivahendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutise uuringu kohaselt on hobuste väga liikuvad kõrvad kommunikatsioonivahendid, edastab Helsingin Sanomat.
Briti Sussexi ülikooli teadlased Jennifer Wathan ja Karen McComb tegid katse, milles üks hobune pidi teiste hobuste žestide abil kindlaks tegema, kus süüa.
Nad viisid hobused ükshaaval kahe söögiämbri juurde. Seinal oli aga elusuuruses pildid kahest hobusest, kes vaatasid kas vasakule või paremale. Osades katsetes olid pildid hobustest, kelle kõrvad või silmad olid kaetud.
Uuringus ilmnes, et kui hobuste kõrvad ja silmad olid näha, siis valis katsehobune ämbri, mille suunas pildihobuse pilk ja kõrvad suunatud olid. Kui pildihobuse silmad ja kõrvad olid peidetud, siis valis hobune ämbri juhuslikult.
Nagu paljud imetajad, kes võivad sattuda kiskjate söögiks, suudavad ka hobused oma kõrvu keerata 180 kraadi.
Wathani sõnul vaatavad inimesed maailma inimkeskselt ning seni ei ole kuigi palju uuritud loomade niinimetatud kõrvakommunikatsiooni.
Ta lisas, et hobustel on rikas sotsiaalelu ja palju suhtlusviise ning selle tõttu on see liik huvitav uurimisobjekt.