Ehkki korraldajad õhutavad publikut parkimiskohtade nappuse ja liiklusummikute pärast festivali külastama ühistranspordi või jalgrattaga, on see mõnevõrra problemaatiline.
Jalgrattaga on niru Õllesummeril käia
Küllap pole keeruline ette kujutada, mis tunne on praeguste ilmadega sõita Tallinna kliimaseadmeteta ühissõidukites. Saati siis sellistes, mis puupüsti lauluväljakule suundujaid täis.
Jalgratta jaoks on Lauluväljak just parajal kaugusel. Paraku puudub summeril jalgrattaparkla. Turvainimene laseb külalise rattaga väravast sisse küll ja annab erilise talongi, mida tuleb hoolega hoida. Väljudes peab selle tagasi andma. Pole küll vahet, kas väljud sama rattaga, millega sisenesid. Seda ei kontrollita.
Festivaliterritooriumil on jalgratturi enda mure, kuhu ta oma kaherattalise jätab. Kontserdipubliku hulka ju sellega ei roni ja benji-hüppele kah kaasa ei võta. Eks siis lukustadki kuhugi ära, lootes, et tagasi tulles ratas alles ja isegi kallimad komponendid küljes.
Laulupeol tegutses näiteks valvega rattaparkla, mis osutus ülipopulaarseks.