Liivatormid paljastasid veel kaks Nazca geoglüüfi

Nazca geoglüüf - koolibri Foto: SCANPIX

Teadlased on püüdnud aastakümneid lahendada Peruu kõrbes asuvate niinimetatud Nazca geoglüüfide saladust.

Saladus on aina süvenenud, sest hiljuti paljastasid liivatormid veel kaks seninägemata geoglüüfi – mao ja laama, edastab Daily Mail.

Paigast üle lennanud piloot Eduardo Herrán Gómez de la Torre leidis umbes 60-meetrise maokujutise ning kaamelilaades loomajoonise, mis võib olla laama kujutis. Need paljastusid varasemast teada oleva linnukujutise juures El Ingenio orus.

Teadlaste arvates tegi need geoglüüfid iidse Nazca kultuuri eisndajad ajavahemikul 1. – 6. sajandini.

Arheoloogid püüavad nüüd teha kindlaks, kas uued leiud on autentsed.

Nazca joonised avastati juhuslikult ülelennul 1939. aastal.

Need kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 1994. aastal. Nazca umbes 700 geoglüüfi on 80 kilomeetri ulatuses Nazca ja Palpa linna vahel. Geoglüüfid jäävad Peruu pealinnast Limast 400 kilomeetri kaugusele.

Nende tekkesaladust ei ole seni lahendatud. Ühe teooria kohaselt on need veetekkelised.

Cerr Blanco mäel asuva kolmnurkse geoglüüfi jooned langevad kokku mäe veealadega. Kondori geoglüüfi aga seostatakse kohaliku legendiga, mille kohaselt lendas kondor üle mägede ning sellele järgnes paduvihm.

Koolibri geoglüüf olevat tekkinud suvel, mil oli palju vihma.

Väidetavalt on kõik joonised tehtud ühe katkematu joonega.

Aravatakse, et need on joonistajate palve jumala poole saata neile vihma.

Teadlaste sõnul on kahte liiki geoglüüfe: esimesse gruppi kuuluvad loodusobjektid nagu loomad, linnud ja putukad. Need kujundid on näha ka kohalikus käsitöös. Teisesed objektid kujutavad taimi, lilli ja puid.

Teise suurema grupi  moodustavad abstraktsed kujundid nagu spiraalid, kolmnurgad ja nelinurgad.

Arheoloogilised uuringud näitasid, et osade joonte lõpuetamiskohas on puidujäänuseid. Teooria kohaselt kasutasid iidse kultuuri esindajad lihtsaid tööriitus nende joonte tegemiseks.

Enamik Nazca jooniseid on 10 – 15 sentimeetrit sügavad. Jooned on tehtud punakaspruuni pinnasesse, millest on ilmnenud heledam osa. Jooniste palmine kiht on kaetud lubjaga, mis neid on kaitsnud tuulte ja erosiooni eest.

Neid geoglüüfe ei ole näha ainult õhust, vaid k lähedal asuvatest mägedest.

USA Long Islandi ülikooli teadlase Paul Kosoki sõnul langeb Nazca jooniste suund kokku lõunapoolkera talvise pööripäeva aegse päikesetõusuga.

Ekspertide arvates tehti Nazca jooned selleks, et nende abil vihma kutsuda. Samad motiivid korduvad Nazca keraamikal.

Briti Leicesteri ülikooli teadlase Clive Rugglesi arvates tehti need joonised vaimse teekonna eesmärgil.

Nazca joonte puhul on tegemist suure arheoloogilise mõistatusega. Jooniste hulgas on ka niinimetatud Astronaut, mis arvatakse olevat otsene viide tulnukatele.