Hiinas leiti 2100-aastane mausoleum

Hiinas leiti 2100-aastane mausoleum

FOTO: inside.com

Hiina arheoloogid leidsid Xuyi maakonnast Jangsust 2100 aasta vanuse mausoleumi, mis ehitati keiser Liu Fei´le.

128 eKr surnud keiser valitses 26 aastat Jangdu keisririiki, kirjutab Yahoo News.

Kuigi mausoleumi oli juba antiikajal rüüstatud, oli seal veel alles rohkem kui 10 000 arheoloogiliselt tähelepanuväärset objekti, mille seas oli ka kullast, hõbedast, proksist, nefriidist ja lakitud puidust esemeid.

Lisaks oli matmispaigas mitu täissuuruses vankrit ning väiksemaid vankreid.

Väljakaevamised näitasid, et mausoleumis on kolm põhilist hauakambrit, 11 kaaskonna hauakambrit, kaks hibuse-vankri ruumi ning kaks relvaruumi.

Arheoloogide sõnul oli tegemist «päästmismissiooniga», kuna paika tahetakse rajada kivimurd.

Kunagi kattis mausoleumi 150-meetrine küngas. Keisri hauakambrisse, mille mõõtmed olid 35 meetrit korda 26 meetrit, viis kaks käiku.

Arheoloogide sõnul viitavad  hauapanustena kaasa pandud asjad, et tegemist oli valitseja matmispaigaga. Seal oli mõõku, noolepäid, vibusid, võitlusnuge kui ka muusikainstrumente.

Vana-Hiina ajaloolane Sima Qian (86 – 145 eKr) kirjledab oma teoses keiser Liu Fei´d kui valitsejat, kes lasi rajada paleesid ja vahitorne ning kutsus oma õukonda kuulsaid kangelasi ja haritlasi.

«Ta elustiil oli luksuslik ning ta ei hoidnud mitte millegi pealt kokku,» seisab kirjutises.

Samuti oli matmispaigas niinimetatud Hiina münte, millel on keskel neljakandiline auk. Neid münte hakkas vermima Hiina esimene keiser.

Uurijaid üllatasid enim loomakujulised õlilambid, mille juures oli kiri «Jangdu kuningriigi omand».

Keisrile oli hauda kaasa pandud ka toidunõud ning toitu. Hauas olid pronksist keedupotid, kolmjalad, veinianumad, tassid ja kausid. Lisaks leiti ka koorikloomade, merekarpide ja puuviljaseemnete jäänuseid.

Kahjuks oli keisri kirts lõhutud ning inimjäänused kadunud.

«Kirstujäänuste juures oli nefriitosi, mis pärinesid keisri matmisrüüst. Keiser oli maetud kahte kirstu, millest sisemine oli kaetud nefriidiga,» selgitasid asjatundjad.

Keisri matmiskambri kõrval oli veel teine matmiskamber. Arheoloogide sõnul ei ole teada, kes sinna maetud oli.

«Ka see kamber oli rüüstatud. Sealt leiti siiski keraamikat, lakitud puidust karpe, pronksist, kullast, hõbedast ja nefriidist esemeid, mida oli kokku 200,» selgitati.

Selles matmispaigas oli sisemine nefriidiga aketud kirst säilinud. Tegemist on läbi Hiina arheoloogiaajaloo ainsa leiuga, kus nefriitkirst on terviklikuna säilinud.

Tagasi üles