«Hitleri fuuriate» roll natsi hävitusmasinas oli seniarvatust suurem

Poolas asunud Auschwitzi koonduslaager 1945. aastal

FOTO: SCANPIX

USA ajalooprofessor Wendy Lower avaldas raamatu « Hitler's Furies: German Women in the Nazi Killing Fields» (Hitleri fuuriad: sakslannad natside tapmisväljadel), milles toob esile naiste rolli holokaustis.

Sajad tuhanded sakslannad tegutsesid natsi-Saksamaa vallutatud aladel Ukrainas, Valgevenes ja Baltimaades, kirjutab YLE.

Loweri sõnul mängisid natsimeelsed sakslannad Adolf Hitleri tapamasinas tähtsat rolli.

Need naised oli natside abikaasad, medõed, sekretärid ja õpetajad.

Loweri sõnul on ajaloolased seni enamjaolt huvi tundnud natsidest meeste vastu, kuid naised on jäänud tagaplaanile.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist leidis USA ajalooprofessor Ukraina arhiividest materjale, milles paljastus natsinaiste roll Teise maailmasõja ajal.

«Sain aru, et seda, mida varem oli uuritud vaid meeste puhul, tuleks uurida ka naiste puhul. Tahtsin teada, kas nad olid kaasajooksikud või tõelised tapjad,» selgitas ajaloolane.

Lower luges arhiivis Erna Petri kohta, kes 1942. aastal reisis koos kolmeaastase poja ja mehega Ukrainasse. Neil oli seal farm.

1943. aasta kevadel nägi ta kuut räbalates rõivastes ja näljast last. Naine viis nad oma koju ja andis süüa. Ta teadis, et piirkonnas olevad juudid tapetakse, kaasa arvatud lapsed.

Kui abikaasat koju ei tulnud, lasi naine lapsed ise maha.

Liesel Willhausi abikaasa oli Ukrainas Janowska koonduslaagri juht. Naine läks koos tütrega mehe juurde 1942. aasta kevadel.

Tunnistajate ülestähenduste kohaselt esitles Liesel Willhaus külalistele laskmisoskust, tulistades oma maja rõdult koonduslaagri vange. Pere väikest tütart Heiket oli õpetatud ema iga täpse lasu peale käsi plaksutama.

«Ma lugesin neid dokumente mitu korda, sest loetut oli raske uskuda. Olen veendunud, et Nürnbergi protsessil ei suudetud naiste rolli tapmistes lõpuni mõista. Neid naisi peeti üksikjuhtumiteks, kuid nii see ei olnud,» selgitas Lower.

Kogudes natsinaiste juhtumeid pani Lower tähele, et naised mängisid natsirežiimis üsna tähtsat ja suurt rolli.

Loweri arvates olid kõige ohtlikumad natsidest meditsiiniõed. Ta lisas, et Kolmanda Riigi mõrvamasin sai alguse haiglatest ja esimesed ohvrid olid lapsed.

Medõed tapsid unerohtude, morfiini ja näljutamisega tuhandeid vigasena sündinud lapsi ja teismelisi.

Aaria rassi täisulikkust taheti saavutada eutanaasiaprogrammiga.

Loweri andmetel tapsid arstid ja medõed Saksamaal, Austrias, Poolas ja Tšehhoslovakkias umbes 200 000 inimest.

Sadadest meditsiiniuuringute keskustest ja haiglatest said mõrvapaigad, kus tegeleti julmade inimkatsete, steriliseerimise, mürgitamise ja surnuks näljutamisega.

Tagasi üles