/nginx/o/2014/07/31/3244597t1h3739.jpg)
Itaalia-Austria piirialalt Alpidest leiti 1991. aastal sajandeid jääs olnud muumia, mis sai nimeks Jäämees Ötzi.
Jäämees Ötzil oli eelsoodumus südamehaiguse tekkeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdne geneetiline uuring näitas, et Ötzil oli eelsoodumus südamehaiguste tekkeks, edastab Live Science.
See avastus aitab selgitada miks 3500 aastat tagasi elanud mehel, kes oli füüsiliselt aktiivne, ei suitsetanud ega ka söönud televiisorit vaadates rämpstoitu, olid siiski veresoonkonna probleemid ning arterilubjastus.
Noolest pihta saanud mees jäi mäkke ning jooksis verest tühjaks.
«Meile oli üllatus, et teda ohustasid südame-veresoonkonna haigused. Me ei teadnud varem, et nii kaua aega tagasi elanud inimestel olid sellised geneetilised haigused,» selgitas Itaalia Bolzano muumiate uurimise instituudi teadlane Albert Zink.
Ötzi leidsid kaks matkajat, kes leiust võimudele ja teadlastele teatasid.
Alates sellest on Ötzit igakülgselt uuritud. Teadlasi huvitas, mida ta enne surma sõi, millised olid ta viimased eluhetked, kus ta elas ning milliseid riideid kandis.
Varasemad uuringud näitasid, et Ötzi kannatas liigesevalude käes, tal oli Lyme`i tõbi ning ta hambad olid halvas seisukorras. Kompuutertomograafiauuring paljastas, et ta organismis oli liiga palju kaltsiumit, mis viitab ateroskleroosile.
Teadlaste jaoks oli ateroskleroos üllatus, kuna seda seostatakse eelkõige väheliikuva eluviisi ja kõrgekalorsusega toidu söömisega. Ötzi oli aga väga liikuv.
Teadlased skaneerisid lisaks Ötzile teisi muumiaid ning uuring näitas, et juba iidsel ajal oli ateroskleroos üsna levinud. Seda hoolimata sellest, et nad elasid väga erinevates keskkondades ning toitusid erinevalt.
«Uuring paljastas, et see haigus oli levinud juba iidsetel aegadel. Seega ei ole tegemist nüüdistsivilisatsiooni haigusega,» lausus Zink.
Teadlased tegid Ötzile geeniuuringu, mis näitas, et tal on Euroopas praegu 19 elusolevat järglast.
Zink ja ta kollegid leidsid, et Ötzil oli mitu geenivarianti, mida seostatakse südame ja veresoonkonna haigustega, kaasa arvatud üks üheksandas kromosoomis, mida just eriti seostatakse südameprobleemidega.
Hoolimata väga sportlikust ja tervislikust eluviisist, ei pääsenud ka Ötzi geneetiliste eelsoodumuste eest.
«Ta ei sutsetanud, oli füüsiliselt aktiivne, ta liikus palju ja ei olnud ülekaaluline. Sellest hoolimata oli tal ateroskleroos,» teatas uurija.
Uuring näitas, et geneetiline eelsoodumus mängib seniarvatust suuremat rolli südamehaiguste tekkes.