/nginx/o/2014/07/30/3242369t1h06d5.jpg)
Terviseasjatundjate sõnul tuleb kuumade suveilmadega tarbida rohkem vett, et organismis ei tekiks veepuudust.
Keha annab veepuudusest mitmel viisil märku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvisel ajal peaks vett tarbima kuni viis liitrit päevas, kirjutab iltalehti.fi.
Veepuudusest annavad märku peavalu, uimasus, nõrkus, iiveldus ja liiga vähene jääkainete väljutamine.
Organism vajab vett toitainete lahustamiseks, kehatemperatuuri normaalsena hoidmiseks ning jääkainete väljutamiseks.
Organismi töökorras hoidmiseks on vaja vähemalt 2 – 3 liitrit vett päevas.
Pooliteist liitrit võiks olla sissejoodavad vedelikud ning ülejäänud osa toidus olev vedelik.
Higistamine, sportimine ja saunas käimine kasvatavad vedelikuvajadust.
Imetavatel emadel ja eakatel on vedelikuvajadus keskmisest suurem.
Kuuma ilmaga tasuks alkoholi vältida, kuna see viib kehast vett välja. Sama kehtib ka kohvi joomise kohta.
«Kuumal ajal süüakse vähem. Siis tasuks juua rohkem, kuna toidust saadava vedeliku kogus on siis väiksem,» selgitasid toitumiseksperdid.
Vett peetakse parimaks janukustutajaks, see ei anna kaloreid ning ei kahjusta hambaid.
Samas ei peaks vett liigselt tarbima. Tunnis ei tasuks juua üle ühe liitri vett.
«Sportimisel ja füüsilise töö tegemisel tuleks juua rohkem vett, sest toimub higistamine, mis viib kehast vett välja. Pidev janutunne ja kehakaalu kiire kaotus näitavad, et tegemist on vedelikupuudusega,» selgitati.
Vee tarbimise kogus sõltub igaühe organismi vajadustest. Rohkem higistavad inimesed peaks jooma rohkem vett kui vähem higistavad inimesed. Mehed higistavad rohkem kui naised, täiskasvanud rohkem kui lapsed ja heas sportlikus vormis olijad rohkem kui halva füüsilise vormiga inimesed.