Ukrainas Kiievis tähistatakse täna Kiievi-Vene ristiusustamise 1026. aastapäeva.
Piltuudis: Kiievi –Vene ristiusustamise 1026. aastapäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ristiusu võttis 988. aastal vastu vastu tollane Kiievi suurvürst Vladimir I (Püha) , edastab AEP.
Ta valitses 980 – 1015. Ristimise järel võttis Vladimir I endale ristinime Vassili.
Kiievis asutati kreeka õigeusu kiriku Kiievi-Venemaa metropoliidi residents.
Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Venemaale õigeusukirikuid ja katedraale rajama.
Kiievi-Vene oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene riigi algseteks rajajateks peetakse Skandinaaviast pärit varjaagidest (viikingitest) meresõitjaid-ülikuid. Esimesed alad vallutati soomeugri hõimudelt.
882. aastal vallutas valitseja Oleg juba siis tuntud kaubalinna Kiievi ja sellest sai tema riigi keskus. Viikingid säilitasid kauaks ajaks oma tavad ning slaavistumine kulges aeglaselt.
Esimese suurvürsti tiitlit kandnud Oleg pani aluse ka Rjurikovitšite dünastiale, mis valitses pikka aega Venemaa, Ukraina ja Valgevene aladel.
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid.