Kus lõpeb meie päikesesüsteem? Voyager 1 ei ole sellest vist väljunud

Kunstniku nägemus Voyager 1 sondist Foto: SCANPIX

Pärast aasta pikkust arupidamist leidis USA kosmoseagentuur NASA, et kosmosesond Voyager 1 on päikesetuule alast väljas ning jõudnud tähtevahelisse ruumi.

Kas sond on lahkunud ka meie päikesesüsteemist? Tundub, et mitte, kirjutab foxnews.vom.

Astronoomide sõnul sõltub, mida «meie päikesesüsteemi» all mõeldakse.  

Autosuurune sond on liikunud heliosfäärist välja, kuid heliosfääri piir ei lange kokku meie päikeseüsteemi piiriga.

USA Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics teadlase Jonathan McDowelli sõnul peaks Voyageri teekonda jälgiv meeskond olema oma sõnadega ettevaatlikum.

«Sond ei ole meie päikesesüsteemist lahkunud, ta on lahkunud heliosfäärist,» teatas uurija.

Voyager 1 on ees veel suur väljakutse: liikuda läbi Öpiku-Oorti pilve, mis on komeetidest koosnev sfääriline moodustis.

NASA Jet Propulsion Laboratory teadlaste arvates võib veel kuluda 200 – 300 aastat enne kui sond sinna jõuab.

Ning veel umbes 30 000 aastat enne kui sond selle komeedipilve läbib. Öpiku-Oorti pilve suurus on 100 000 astronoomilist ühikut. Üks astronoomiline ühik (AÜ) on Maa keskmine kaugus Päikesest.

«Paljud ei mõista, et Öpiku-Oorti pilv on osa meie päikesesüsteemist. Meedia on teinud selle vea, et ei ole seda arvestanud. Püüame nüüd seda parandada,»  lausus astronoom Veronica McGregor.

Wkipedia: Voyager 1 on 5. septembril  1977. aastal kosmosesse lähetatud NASA kosmosesond.

Voyager 1 on Maast kõige kaugemal asuv kosmose uurimise aparaat – 2011. aasta novembri alguses oli selle kaugus Maast 119,5 astronoomilist ühikut (0,0019 valgusaastat ehk 17,88 miljardit kilomeetrit).

Voyager 1 on identne 1977. aasta 20. augustil kosmosesse lähetatud Voyager 2-ga.

Kuigi Voyager 1 lähetati kosmosesse hiljem, on ta võrreldes oma sõsarsondiga Päikesest kaugemal tänu planeetidelt saadud gravitatsioonikiirendusele.