/nginx/o/2013/04/25/1712652t1h132b.jpg)
Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.
Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.
Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale. Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab: «Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.»
Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Soe suvi on ees ja anname nõu, kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult:
Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma. Kahjuks ei ole võimalik Eestist veel osta õiglase kaubanduse limonaade, mis said 16 punkti 20st. Eetiliste karastusjookide hinded septembris 2013, vaata uuringut SIIT.