Poiss, kelle jaoks on suvi ja päike õudusunenägu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poiss, kelle jaoks on suvi ja päike õudusunenägu
Poiss, kelle jaoks on suvi ja päike õudusunenägu Foto: SCANPIX

Kui enamik inimesi naudib suve, soojust ja päikest, siis Suurbritannias elav poiss on päikese suhtes nii allergiline, et ta saab seda vaadata vaid siseruumides olles. 

Kümneaastane James Creag tahaks olla teiste laste kombel õues ning nautida kõiki suviseid tegevusi, kaasa arvatud mereääres liivalosside ehitamine, edastab Daily Mail.

Ta ei saa seda teha, kuna siis tekivad ta kehale valulikud villid ja ta läheb paiste.

«Tunnen end süüdi, et James peab päikeselise ilmaga toas olema ning ei saa teiste laste kombel õues jalgpalli mängida. Tean ka seda, kui halvasti päike talle mõjuda võib,» lausus ema Claire Creag.

Asjatundjate sõnul võib päikeseallergiat esineda mingis eluetapis igal ühel.

Jamesi probleem sai alguse kaheksa aastat tagasi ühel suvisel päeval,  kui ta mängis oma koduaias.

«Ta oli päikese käes lühiajaliselt, kuid siis hakkas ta nutma. Ta tuli minu juurde ning puudutas pidevalt oma suud,» meenutas ema.

Ema märkas, et poja huuled ja põsed olid paistes.

Ema kahtlustas herilase nõelamist ning pani külma kompressi. Paistetus kadus paari tunniga.

Järgmisel päeval sama asi kordus. Siis oli kehal rohkem kohti paistetanud ning ema pani neile kohtadele jääd. Ta mõistis siis, et tegemist ei olnud putukast tingitud probleemiga.

Perearst arvas, et tegemist võib olla rohuallergiaga, kuid antihistamiinid ei võtnud paistetust ära.

Terviseprobleem kadus, kui saabus sügis ning tuli uuesti järgmisel suvel. Siis tekkisid nahale villid.

Lõpuks viis ema poja nahaarsti juurde ning paljastus, et tal on päikeseallergia.

Seda tekitab haruldane geneetiline mutatsioon, mille tõttu nahk ei talu päikest.

Haiguse taga on hemoglobiini koostisesse kuuluvad porfüriinid. Need annavad verele punase värvuse, kuid samas teevad organismi päikese suhtes tundlikuks.

Mõnikord kaob haigus iseenesest, kui laps suuremaks kasvab. Jamesi puhul see nii ei ole. Arstid hoiatasid, et talle võib ka talvine päike suuremaks kasvades kahjulik olla.

«Arsti kuuldes puhkesin nutma mõtte peale, et mu poeg peab terve elu end päikese eest varjama. Ta lapsepõlv ei saa selle tõttu normaalne olla,» sõnas naine.

Ema sõnul käib ta pojaga ranna asemel kinos ning laste mängukeskustes.

Arstide arvates võib ultarviolettvalguse ravi aidata päikesetundlikke inimesi. Raviseansse tuleks teha kevadel 4–6 nädalat enne seda, kui päikesekiirgus võimsaks muutub.

Asjatundjate sõnul on mitut erinevat liiki päikesetundlikkust, millest osa on raskemad, osa kergemad.

Tagasi üles