Praegune poliitiline olukord maailmas ning mitmed sõjalised konfliktid, kaasa arvatud olukord Ida-Ukrainas, on pannud spekuleerima, milline on elu planeedil Maa pärast lühiajalist ja piiratud tuumasõda.
Milline on elu pärast minituumasõda?
Filmitegijad ja kirjanikud on seda teemat käsitlenud juba pikka aega, edastab news.com.au.
Osa režissööridest ja kirjanikest on andnud ilustatud ja lootust äratava pildi, teised aga näidanud, et see võib inimkonnale saatuslikuks saada.
USA atmosfääri- ja keskkonnateadlased tegid arvutimudeli, mille kohaselt Pakistani ja India vahel lahvatab sõda ning pannakse tuumapommid plahvatama.
Uuring näitas, et isegi piiratud ja regionaalne tuumasõda toob kaasa kogu maailmas kahekraadise temperatuurilanguse ning üheksa protsendi ulatuses vihma vähenemise.
Tuumaplahvatuse järgselt on atmosfääris miljardeid tonne tuhka ja tolmu ning päikesekiirgus väheneb.
Hukub umbes kaks miljardit inimest. Enamik neist selle tõttu, et kliimamuutus on kaasa toonud põua, enam ei saa nii laialdaselt taimi kasvatad ning tekib nälg.
Teadlaste mudel põhineb arvutustel, mille aluseks on Hirsohimale visatud tuumapomm Little Boy, mille võimsus vastas 12 kilotonnile lõhkeainele.
Uurijate sõnul toob tuumasõda kaasa 25 aasta pikkuse tuumatalve.
«Tuumaplahvatus toob kaasa temperatuurilanguse maapinnal ning stratosfääri soojenemise. Sellele järgneb tuumatalv, milles ellujäämine on väga raske,» teatati.
Temperatuuri alanemisega kaasneb jahedus ja «jääaeg» ka neis paikades, kus seda varem ei olnud. Madalad temperatuurid võivad kesta rohkem kui 1000 aastat. Jahedus kahandab taimekasvu võimaldava aja aastas 10 – 40 päeva pikkuseks.
Lisaks õheneb 20 – 50 protsenti Maad ümbritsevast osoonikihist ning seda just ülerahvastatud piirkondade kohal.
Tuumasõja järgses maailmas levivad lisaks näljale ka mitmed haigused, kaasa arvatud nahavähk. Arvesse võeti ka atmosfääri koostis, ookeanide dünaamika ning ka merejää mõju.
Teadlaste mudelis oli tuumasõda Pakistani ja India vahel, kuid Maa häving on suurem, kui see toimuks näiteks selliste suurte tuumariikide nagu Venemaa, Hiina ja USA vahel.
«Meie uuring peaks panema tuumarelvi omavaid riike mõtlema ning nad peaksid tegema kõik, et maailmas tuumarelvi vähemaks jääks,» laususid uurijad.