Paleontoloogid leidsid Hiinast Liaoningist kriidiajastul elanud nelja tiiva ja pikkade sabasulgedega hiidsisaliku jäänused.
Kriidiajastul elas nelja tiiva ja pika sabaga liuglev hiidsisalik
Liuglemisvõimeline hiidsisalik sai nimeks Changyuraptor yangi, edastab BBC.
Teadlaste sõnul oli tegemist üsna kummalise olendiga, kelle sabasulgede pikkus ulatus 30 sentimeetrini.
Paleontoloogide arvates aitas ebatavaline sulestik loomal vajadusel liuglemist aeglustada ja turvaliselt maanduda.
See hiidsisalik kuulub mikroraptorite hulka, millesse kuuluvad kõige varajasemad lennuvõimelised hiidsisalikud.
Need iidsed olendid aitavad paremini mõista lendamise põhimõtteid ning kuidas kujunesid sulgedega lennuvõimelistest hiidsisalikest lõpuks linnud.
Paleontoloogid olid seni arvamusel, et neljatiivalised on üks vahelüli kahetiivaliste lendajateni.
Nüüdne fossiilileid näitas, et mikroraptorid on vaid evolutsiooni kõrvalharu.
Oletatakse, et lendamine tekkis mitu korda ning erinevatel liikidel. Oli ka neid liike, mis olid evolutsiooni tupik.
Changyuraptor yangi avastasid Hiina Bohai ülikooli ja USA Los Angelese loodusmuuseumi paleontoloogid.
Hiidsisaliku pikkus oli 132 sentimeetrit. Tegemist on suurima neljatiivalise hiidsisalikuga, kes oli suurem kui tänapäeva kotkad või albatrossid.
Sel hiidsisalikul oli lisaks kahele tavapärasele tiivale tiivad ka tagajalgadel.
Pikk suleline saba aga aitas liuglemisel ja maandumisel tüürida.
«Pikkade sulgedega saba oli nagu stabilisaator. See oli mikroraptorite jaoks tähtis, kuna need olendid maandusid ja tõusid õhku järsemalt kui väiksemad lennuvõimelised hiidsisalikud,» teatasid uurijad.