Rosetta sond on jäisest komeedist vaid 10 000 kilomeetri kaugusel

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hiljuti tehtud fotodel on näha Churyumov–Gerasimenko komeeti, mis on üsna ebakorrapärane.

Kolmest fotost sari tehti 4. juulil neljatunniste vaheaegadega, edastab YLE.

Tegemist on nii-öelda kaksikkomeediga, mida nimetatakse ka binaarkontaktkomeediks.

Churyumov-Gerasimenko komeedi pöörlemine ümber oma telje kestab 12,4 tundi.

Rosetta sond tegi komeedist fotod OSIRIS kaameraga siis, kui oli sellest kosmilisest kehast 37 000 kilomeetri kaugusel.

ESA Rosetta  uurimissond on liikunud kosmoses juba kümme aastat ning on lähenemas uurimisobjektile.

Eilseks oli sond Päikese lähedal aeglaselt liikuvast komeedist 10 000 kilomeetri kaugusel.

Rosetta sond peaks Churyumov-Gerasimenko komeedi juurde jõudma augusti alguses ning asuma pinnast kaardistama.

Septembris peaks komeedile maanduma Rosetta küüdis olev Philae laskuja, mis hakkab komeedi pinnakoostist uurima.

Komeedipiltide iga piksli läbimõõt on umbes 700 meetrit. Varasemad arvutused on näidanud, et komeedi suurus on umbes kolm korda neli korda viis kilomeetrit.

Selle komeedi avastasid Nõukogude Liidu astronoomid Klim Churyumov ja Svetlana Gerasimenko 1969. aastal.

Tegemist on niinimetatud Jupiteri klassi komeediga, mille tiirlemine ümber Päikese kestab 6,45 aastat.

Komeedi orbiit on ebakorrapärane. Kõige lähemal Päikesele on ta 180 miljoni kilomeetri kaugusel ja kõige kaugemal 840 miljoni kilomeetri kaugusel.