/nginx/o/2014/07/16/3206975t1h25ec.jpg)
Maailma meedias levib libauudis, et Venemaa vanglavõimud vabastasid viimase Teise maailmasõja aegse sakslasest sõjavangi.
Libauudis: Venemaal vabastati viimane Teise maailmasõja aegne sakslasest sõjavang
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu 84-aastane Reinhard Kunze oli vaid 14-aastane kui ta Berliini lahingus Nõukogude Liidu sõdurite poolt 1945. aasta jaanuaris kinni võeti.
Kunze oli 69 aastat Nõukogude Liidu ja Venemaa erinevates vangi- ja sunnitöölaagrites.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et sakslane vabastati ning ta saadetakse koju Saksamaale.
Kunze värvati natsi-Saksamaa noorteorganisatsiooni Hitlerjugend 12. soomusdivisioni 1943. aastal kui ta oli vaid 12-aastane.
Nõukogude Liit süüdistas Kunzet riigijuhi Jossif Stalini poja Jakov Džugashvili tapmises Sachauseni koonduslaagris 1943. aasta aprillis.
Saksalased võtsid Stalini poja kinni Stalingradi lahingus ning ta tapeti kui ta isa keeldus teda Saksa marssali Friedrich von Pauluse vastu vahetamast. Paulus oli varem langenud nõukogude vägede kätte.
Nõukogude Liidu juht Stalin vabastas pärast Teist maailmasõda järkjärgult kõik sõjavangid, kuid mitte oma poja tapjaks peetavat meest.
Nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaa juhid jätkasid Stalini soovi täitmist.
Nüüdne Venemaa juhtkond aga muutis meelt ning langetas otsuse Kunze vabastada. Võimalik, et selle sammuga tahab Venemaa leevendada Saksamaaga Ukraina kriisist tingitud pinget.
Inimõigusekspertide sõnul hoiti sakslast Venemaal kinni ebaseaduslikult ning ta oli alles laps, kui ta vangistati.
Ajalooallikate andmetel sattus Teise maailmasõja ajal nõukogude sõjavangi kolm miljonit sakslast. Enamik neist sõja viimasel aastal. Sõjavange kasutati tasuta tööjõuna.
1950. aastaks oli enamik neist vabastatud. Ametlikult saadeti viimane sõjavang Saksamaale tagasi 1956. aastal.
Nõukogude Liidu arhiivimaterjalide kohaselt 381 067 sõjavangi suri vangistuses. Neist 356 700 olid Saksa päritolu ja 24 367 olid teistest rahvustest.
Paljud ajaloolased on arvamusel, et surnud sõjavangide arv ulatus ühe miljonini.