/nginx/o/2014/07/16/3206907t1h1f90.jpg)
Teadlased püüavad lahendada Põhja-Siberis gaasirikkal alal tekkinud kraatri mõistatust.
Video: Siberi «maailmalõppu» tekkis kraater
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jamali poolsaarel tehtud aerofotod näitavad, et tegemist on 79-meetrise läbimõõduga kraatriga, edastab Daily Mail.
Jamal tähendab kohalikus keeles «maailmalõppu».
Venemaa teadlased suunduvad sel nädalal ootamatult tekkinud kraatrit uurima.
Kohalike seas levib jutt, et see tekkis tundmatu lendava objekti maandumise tagajärjel.
Arvatakse, et kummaline kraater tekkis globaalse soojenemise tagajärjel, kui maapinnas olev gaas pinnale tõusis. Gaas võis tekitada plahvatuse, mis lõi pinnase nagu šampanjapudeli korgi eest.
Ekspertide sõnul on kraatri servadel näha põlengu jälgi.
Kraater asub 30 kilomeetri kaugusel Jamali suurimast Bonovanenko gaasimaardlast.
Jamali poolsaarel asuv Jamalo-Neenetsi autonoomne piirkond on Venemaa tähtis nafta- ja gaasiala.
Tegemist on Venemaa suurima gaasitootmispiirkonnaga.
Sealt leiti gaasi 1972. aastal ning firma Gazprom käivitas seal gaasitootmise 2012. aastal.
Jamali poolsaart ümbritseb läänest Kara meri ja idast Obi väin. Poolsaare pikkus on 700 kilomeetrit. Neenetsi ja handi põhjapõdrakasvatajatel on seal umbes pool miljonit kodustatud põhjapõtra.
Piirkonna igikeltsast on leitud mammutijäänuseid.