/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
Eile avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse kolmandal korrusel restoran TOP 80.
Pirita retrorestoran on liiga retro
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu nimigi ütleb, rõhub restorani idee 30 aasta tagustele sündmustele, kui Tallinnas toimus Moskva olümpiamängude purjeregatt. Stiili- ja sisekujundusgurmaan võiks ju sellise pealkirjaga restorani sisenedes hinge kinni pidada, kuid paraku peab ta pettuma.
Interjööris ei leidugi mingit vaimukat stiilimängu kohutavate kaheksakümnendate teemal. On küll valgeks võõbatud lauad-toolid, just sellised, nagu Kooperaator neid omal ajal tootis, aga see on ka kõik. Kus on tumepruunid kardinad ja Vigridega plekk-kandikud? Kus on peapaelu ja kolme roosa volangiga seelikuid kandvad ettekandjad?
Parim osa sellest restoranist asub hoopis seinte taga. Kahelt poolt piiravad restorani rõdud, millelt avaneb kena vaade Pirita jahtsadamale ja kust kokteili limpsides mõnus päikeseloojangut nautida. Hinnad selles restoranis jäävad õnneks mõistlikkuse piiridesse: supid 40-50 krooni, pastad ja pearoad 80-110 krooni.
Üldiselt jättis spordikeskus üsna katkutud mulje: krohv kukub, sillutiseplaatide vahel õõtsuvad pea poolemeetrised rohukõrred ja kust plaadid täitsa katski, sinna on sünteetiline muru peale laotatud. Isegi lift oli tõeline ajamasin, tundus sama vana, kui terve maja.