/nginx/o/2009/09/18/237319t1h2e42.jpg)
Vastus: mõlemad kuuluvad Autorihüvitusfondi poolt enim tasustatud autorite tippkümnesse.
Mida on ühist Andrus Kivirähul ja Maire Aunastel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autorihüvitusfond maksab fondiga liitunud kirjanikele, tõlkijatele ning illustraatoritele tasu selle eest, kui nende teoseid raamatukogudest laenutatakse. 2009. aastal oli Andrus Kivirähk selles nimekirjas summa suuruse poolest neljandal kohal: tema teoseid laenutati 18998 korral ja see tõi autorile sisse 26 159 krooni. Maire Aunaste pääses tabelisse kümnendana 14 260 kroonise aastatuluga. Vahetult tema ees on kuulus hipotalunik ja kirjanik Kati Murutar (15 141 krooni).
Aga kes seda tabelit siis juhib? Loomulikult Erik Tohvri, kelle teoseid laenutati 37815 korral ning kes teenis selle eest sendipealt 49056 krooni. Tema sulest pärinevad sellised kirjanduslikud pärlid nagu «Kodutute küla» (osad 1-4), «Kollaste lehtede aegu», «Lepavere mõis», «Lummetallatud rada», «Majad jõe ääres», «Mürgiliblikas», «Peeglikillud», «Rannal õitseb kibuvits», «Triloogia 1. osa: Sügisvalgus», «Triloogia 2. osa: Tuisune talv», «Triloogia 3. osa: Arglik kevad», «Äravalitu», «Äravalitu 2» ja veel palju huvitavaid ning õpetlikke teoseid.
Kõigi eelmisel aastal AHFi hüvitust saanutega võib tutvuda siin.