Sõprade geenid on sarnased

Wolframi sündroom on geneetiline haigus. Foto: PantherMedia/Scanpix

Yale´i ülikooli uuring näitas, et sõprade geenid on sarnasemad kui võõraste inimeste omad.

Uurijate arvates valitakse sõbrad alateadlikult mitme aspekti alusel, kaasa arvatud sarnaste geenide alusel, kirjutab Daily Mail.

Teadlased võrdlesid ligi 2000 bioloogiliselt mittesuguluses oleva inimese geene ning leidsid, et sõpruskonda kuuluvate inimeste geenid on mõnevõrra sarnased.

«See uuring kinnitas selliseid ütlusi nagu «Sõpruskond on nagu teine perekond» ning «Sõbrad on meie valitud perekond»,» laususid teadlased.

Sotsiaalteadlase Nicholas Christakise sõnul on inimesed unikaalsed selle poolest, et neil on liigikaaslastega väga pikaajalised suhted.

«Miks meile on sõpru vaja? Me eelistame enda kõrvale inimesi, kellega me sarnaneme, sest see on turvaline,» selgitas uurija.

Sõprade geeniuuring põhineb osaliselt suurel südameuuringul Framingham Heart Study, mille raames uuriti USAs Massachusettsis Framinghamis elavate inimeste südamehaiguste riski.

Teadlased analüüsisid 1,5 miljonit geenimarkerit ja leidsid, et sõprade geenivariatsioonid on sarnased neljanda põlve sugulaste või vanavanavanaisa omaga.

Kõige sarnasem geen sõpradel on niinimetatud lõhnatundmise geen, mis annab lõhnatundlikkuse.

Christakise sõnul ei tunta sageli oma kaugeid sugulasi, kuid sellegipoolest valitakse sõpradeks nendega geneetiliselt sarnased isikud.

Teadlaste arvates kujunes sarnaste geenide alusel sõprade valik välja juba väga kauges minevikus.

«Kui vaadata geneetilist sarnasust väga laialt, siis on selge, et oleme geenidelt oma sõpradega sarnased,» nentisid geneetikud.

Leiti veel ka seda, et geenid, mis on sõpradel sarnased, arenesid evolutsiooni käigus kiiremini kui teised geenid.