Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva ütles, et lauluväljak oli suurpeo ajal nii ülerahvastatud, et korraldajad arutasid, kas peaks väravad kinni panema, sest «plats ei ole ju kummist».
Korraldajad kaalusid laulupeo ajal väravate sulgemist
8. juuli 2014, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«[Pühapäeval] tekkis selline situatsioon, kus tuldi kokku ja arutati, et mida üldse teha,» ütles Surva. «Kas tuleks väravad kinni panna, sest lihtsalt ei mahu enam platsile.»
Aga seal on rohkemgi inimesi olnud. Öeldakse, et laulva revolutsiooni ajal oli lauluväljakul umbes 300 000 inimest.
Jah, aga siis seisid kõik. Külg külje kõrval.
Siis ehk ei oleks pidanud osa publikust eraldama toolidega?
Laulupidu on tegelikult koorilaulukontsert. Ja see toimis. Üldlaulupidu, kus kõik laulavad, on hoopis teine üritus. Ma kõndisin ise täitsa üles ja tegelikult just vaatasin, kui hea oli sealt ülevalt kuulda. Mida kõrgemale läksin, seda paremaks läks. Need inimesed, kes seal üleval olid, olid väga rõõmsad.
Surva ütles Postimehele ka, et laulukaare kõrval ei olnud ekraane sellepärast, et «muusika on kuulamiseks, mitte vaatamiseks».