Paleontoloogid uurisid linnufossiili, mis lubab oletada, et tegemist on suurima kunagi Maal elanud linnuga.
Teadlased tegid kindlaks suurima kunagi Maal elanud linnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul nägi see lind välja nagu steroide söönud kajakas– ta tiibade siruulatus oli 6,1 – 7,4 meetrit, edastab BBC.
25 miljoni aasta vanune linnufossiil leiti 30 aastat tagasi USAst Lõuna-Carolinast Charlestonist, kuid alles nüüd suudeti kindlaks teha, et tegemist on senitundmatu liigiga.
USA Connecticuti Bruce´i muuseumi teaduskuraatori Daniel Ksepka sõnul on see fossiil tähelepanuväärne nii suuruse kui ka säilimise poolest.
Uuele liigile anti nimeks Pelagornis sandersi. Arvatakse, et see iidne lind oli kaks korda nii suur kui albatross, mis on nüüdisajal suurim lind.
Nagu ka albatross, oli see lind merelind, lennates enamiku ajast ookeanide kohal kalu ja muid mereloomi söögiks otsides.
Hoolimata oma suurusest võis see lind väga elegantselt ja kergelt lennata.
Uurijate arvates ületab Pelagornis sandersi oma tiibade siruulatuselt varasema rekordiomaniku, kondorisarnase Lõuna-Ameerika linnu Argentavis magnificens tiibade siruulatuse, mis oli 5,7 – 6,1 meetrit. Need linnud elasid kuus miljonit aastat tagasi.
Arvutimudel näitas, et oma suuruse tõttu oleks Pelagornis sandersi´l raske lennata, kuid ta kasutas ära ookeanibriise ja õhuvoole. Samas olid selle linnu tiivad üsna õhukesed ning luud kerged.
Oletatakse, et see lind suutis lennata kümme meetrit sekundis. See on kiirem kui 100 meetri jooksu maailmarekordi jooksmine.
Uuring näitas samuti seda, et nimetatud linnu õhkutõusmine ei olnud tavapärane. Oletatakse, et nad tõusid lendu kuskilt kaljunukilt, et saada tiibade alla õhuvool, mis neid edasi kannaks.
Hiigellinnud kadusid umbes kolm miljonit aastat tagasi. Nende väljasuremise põhjus ei ole lõpuni selge.