USA kosmoseagentuuri NASA Cassini uurimisaluse edastatud andmete kohaselt võib Saturni suurima kuu Titani sees olla soolase veega suur veekogu.
Saturni kuu Titani sees arvatakse olevat soolase veega ookean
Cassinilt saadud gravitatsiooniandmete analüüs näitas, et Titani ookean on väga tiheda koostisega, edastab foxnews.com.
Soolase vee tihedus on suurem kui mageda vee tihedus.
Teadlaste arvates võib selle kuu veekogu olla sama soolane kui Maal Iisraelis ja Jordaanias asuv Surnumeri. Selles meres on lahustamatud soolad, mis koosnevad väävlist, naatriumist ja kaaliumist.
«Maa standardite kohaselt on tegemist väga soolase ookeaniga. See uus fakt võib muuta meie seniseid arusaamu ookeanitest,» lausus Prantsusmaa Nantes`i ülikooli teadlane Giuseppe Mitri.
Maal on ookeanides soolasisaldus umbes 3,5 protsenti. Surnumere osades paikades ulatub see 40 protsendini.
Titani ümbritseb jäine kiht, kuid pinna all arvatakse olevat vett.
Cassini on kogunud Titanist möödalendudel selle kuu kohta infot viimase kümne aasta jooksul. Nende andmete põhjal on loodud Titanist arvutimudel.
Uus mudel näitas, et kuu pinnase jääkihi paksus on varieeruv. See lubab oletada, et Titani veekogu võib vahel külmuda, viidates sellele, et seal ei pruugi elu leida.
Uued andmed saadi ka Titani ebatavalise atmosfääri kohta, mis koosneb viie protsendi ulatuses metaanist. Siiani on mõistatus, kuidas metaan saab Titani atmosfääris olla, kuna päikese mõjul laguneb väga kiiresti.
Teadlaste arvates toimub Titaani atmosfääris protsess, mis metaani seal säilitab. See võib näiteks langeda Titani pinnale metaanvihmana ning siis sealt tagasi atmosfääri jõuda. Umbes samal viisil nagu Maa veetsükkel.
Kuna Titani pind on jääs, siis arvatakse, et metaani atmosfääri tagasi tõusmine toimub pinnal olevate jäätumata «kuumade» alade abil.
Cassini uurimissond saadeti välja 1997. aastal ning see jõudis Saturni orbiidile 2004. aastal. Lisaks uurib saturni ja ta kaaslasi sond Huygens, mis jõudis Titanile 2005. aasta jaanuaris.