/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/07/07/3182841t1hca3d.jpg)
Laulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva laulupidu lõppes alles öösel hilja sadade inimestega vanalinnas lauldes.
Surva laulis pärast laulupidu vanalinnas edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil oli selline tore seltskond – kõndisime linnas ringi ja laulsime,» ütles Surva.
«Vahepeal tuli politsei ja küsis, kas teil avaliku ürituse luba on,» naeris dirigent. «Aga siis ta kuidagi leebus, et me ei teinud ju lärmi – lihtsalt käisime ja laulsime.»
Surva läks vanalinna oma kooriga, aga üsna pea liitus nendega aina rohkem inimesi, kuni kokku sai paarisajane kõndiv laulukoor.
«Lihtsalt tuli inimesi kogu aeg juurde,» põhjendas Surva. «Käisime veel [laulupeo lavastusmeeskonna liikme] Riina Roose akna all laulmas, sest tema pani kõik need tekstid kokku ja nägi nii kohutavalt vaeva. Laulsime talle «Põhjamaad». Ta oli just sõbrad ära saatnud ja üksi jäänud. Kuidagi hästi tore hetk oli.»
Laulev seltskond lõpetas Vabaduse Väljakul vabadusristi ees, kus nad laulupeo algusaastaid meenutasid.
«Laulsime seal ka ühe laulu ja läksime laiali.»
Kas sellepärast ongi hääl ära?
«Võib-olla sellepärast natuke, aga tegelikult kui sa juhatad, siis hääl tegelikult töötab kaasa. Kuigi seda ei ole kuulda.»