Soome endine suusahüppekuulsus ja nüüdne laulja Matti Nykänen abiellub kuuendat korda.
Matti Nykänen abiellub kuuendat korda
Nykänen sõlmis esimese abielu 1986. aastal Tiina Hassineniga, nad said üsna varsti poja, kuid abielu ei pidanud kuigi kaua vastu – ainult kaks aastat, kirjutab iltasanomat.fi.
Nykänen ei olnud kuigi kaua üksinda, vaid leidis uue õnne Pia Hynnineniga. Nad abiellusid 1989. aastal ning neile sündis tütar. Teine abielu oli esimese koopia ning lõppes samuti kahe aasta pärast.
Pärast seda abielu hakkas Nykänen laulmisega tegelema. Ta katsetas ka poliitikas, kuid see tegevus ei saanud tuult tiibadesse.
Nykäneni ellu saabus kolmas kallim, kelleks oli restoraniomanik Sari Paanala. Nad abiellusid 1996. aastal ning Nykänen võttis oma perekonnanimeks naise perekonnanime.
Paanala sõnul sai nende arenes nende suhe üsna aeglaselt. Esmalt suhtlesid nad harva, kuid siis aina tihedamini. Paanala sõnul võeti mees tema kodukohas Uurasel üsna hästi vastu.
Ka see abielu pidas vastu vaid kaks aastat ning nad lahutasid 1998. aastal.
Mägikotka kolmanda naise sõnul oli nende abielu õnnelik ning tal on sellest head mälestused.
Matti Nykäneni elus on olnud palju tõuse ja languseid ning seda ka eraelus.
Susanna Ruotsalainen kohtus Matti Nykäneniga 2010. aasta suvel ühise tuttava kaudu. Neil tekkis side, nad armusid ning üsna kiiresti kihlusid.
«Meie suhte algus oli üsna paljulubav. Matti oli muutunud ning ta oli täis elurõõmu. Temas oli suur normaalse elu potentsiaal. Mõjutasin teda, et ta taas treeninguid alustaks. Minu esmane eesmärk ei olnud temaga suhet luua, see lihtsalt juhtus. Põiklesin esialgu vastu, kuid Matti ei andnud alla,» meenutas Ruotsalainen.
Paar elas koos 2,5 aastat. 2013. aastaks oli suhe nii kriitiliseks muutunud, et Susanna Ruotsalainen kolis nende ühisest kodust Jyväskyläs välja.
Naise sõnul jättis see suhe talle kustumatu mälestuse, kuid ta õppis sellest palju.
«Ma ei kahetse meie abielu. Kui see kestis, tundus see õige. Meie elu varjutasid ta lahendamata psühholoogilised probleemid. Matil on palju selliseid probleeme, mida ei usuks maailma tippsportlaste hulka kuulunul olevat. Samas aitas ta mul oma tundeid näidata,» meenutas naine.
Ruotsalaineni sõnul on Nykänenil ka üsna häid mõtteteri, millest talle üks meeldib enim.
«On olemas selline ütlus «tark nagu öökull». Matti ütles mulle alati, et olen tark nagu kaks öökulli. Ta kinkis mulle kunagi sünnipäevakaardi, millel on kaks öökulli,» naeris Ruotsalainen.
Matti Nykänen elas kõige kauem ehk 11 aastat koos Mervi Tapolaga. Nad tutvusid 1999. aasta juulis ning abiellusid esimest korda 2001. aastal.
Neil tekkisid üsna kiiresti tülid ning nad lahutasid 2003. aastal. Lahusolek ei kestnud kuigi kaua ning nad abiellusid uuesti 2004. aastal. Mervi Tapola sõnas hiljem mitmes intervjuus, et kooselu Matti Nykäneniga oli üsna raske ja pisaraterohke.
«Olin temast kümme aastat vanem. Meil oli sarnane huumorimeel ja suutsime mõista teineteist pilgust,» lausus naine.
Nende suhe jätkus tormilisena ning Matti Nykänen pidi naise pussitamise eest kohtu ette astuma. 2011. aastal mõistis kohus talle aasta ja nelja kuu pikkuse vanglakaristuse.
«Meie abielu oli nagu ameerika mägedel sõit. Matti oli üsna ettearvamatu. Ei teadnud kunagi, mida päev või öö toob. Vahel tõi ta roose, siis aga sõimas ja vehkis noaga,» meenutas Tapola.
Selline elu jättis neile mõlemale oma jälje. Tapola sõnul oli nende kooselus siiski ka positiivne pool.
«Olime nagu kokku kasvanud. Sain Matti teatud joontest aru. Ta oli minuga jaganud paljusid raskeid asju, mida ta ei olnud varem rääkinud mitte kellelegi. 11 aastat kooselu jättis siiski ka arme, eelkõige hinge,» nentis soomlanna.
Ta lisas, et Matti Nykänenis oli ka palju positiivset. Ta olevat viisakas ja väga puhas. Hea huumorimeelega ja tähelepanelik.
«Ta oli ja on Soome spordilegend. Tema kaudu kohtusin paljude huvitavate inimestega. Reisisime koos palju, käisime Balil, Indias, Tais ja Kanaari saartel,» meenutas naine.
Tapiola sõnul soovib ta Nykänenile ja ta järgmisele naisele õnne.
Matti Nykäneni uueks naiseks saab Pia Talonpoika.
Nykänen on suusahüpetes neljakordne olümpiavõitja (1984 ja 1988) ja kuuekordne maailmameister (1982, 1985, 1987 ja 1989).