Meie esileedi, Evelin Ilves kandis laulupeo avaõhtul uhkeid Kihnu abielunaise rahvarõivaid.
Proua Evelin Ilves kandis laulupeol Kihnu naise rahvarõivaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proua Ilvesel oli Kihnu abielunaise kostüümis tanu, käised, kört, põll, sukad ja pastlad.
Kihnu rahvariided on väga atraktiivsed ja värviküllased.
XIX sajandi teisel poolel hakkasid Kihnu naised kandma pikitriibulisi seelikuid. Kihnu naiste jõukust hinnati seelikute rohkuse järgi. Igal Kihnu naisel oli aidas keskmiselt 20 kodukootud seelikut. Neid on väga mitmesuguste triipudega. Rahvatraditsioon määrab täpselt ära, millal mis liiki seelikut kanda.
Põll kuulus Kihnus nagu Põhja- ja Lääne-Eestiski abielunaise rõivastusse. XIX sajandi esimesel poolel olid Kihnu naistel valged linased põlled, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlle. Vöö oli korjatud kirjaga, domineerisid tumesinised ja madarapunased värvitoonid.
Kihnus ei kinnitatud vööga seelikuvärvlit, vaid vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks särgi peale. Vööd pole vahepeal ära võetud isegi öösel magades. Vöö arvati kehale tuge andvat nii otseses kui ka maagilises mõttes.
Õlarätti kanti pidulikul puhul. Kuni XIX sajandi lõpuni kandsid abielunaised tanu iga päev, XX sajandi algusest peale enamasti vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud.
Vaata pilte!
Kuidas sobivad Kihnu rahvarõivad meie esileedile?