Rooma kuulsat areeni Colosseumi hakati rajama 70 pKr keiser Vespasianuse valitsemisajal ning seda on seni peetud gladiaatorite võitluse ja loomade tapmise paigaks.
Rooma Colosseum oli kunagi hiiglaslik eluase
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. juuli 2014, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia arheoloogid viisid hiljuti seal läbi uusi väljakaevamisi ja avastasid, et kui Rooma riik kokku varises, siis sai hiigelareeni all olevatest ruumidest eluase, kuhu majutus väga palju inimesi, edastab foxnews.com.
Asjatundjate sõnul elasid inimesed Colosseumi ruumides ajavahemikul 800 – 1349.
1349. aastal tabas Roomat maavärin, Colosseum sai kannatada ning muutus ohtlikuks.
«Väljakaevamised näitasid, et seal elasid inimesed kuni keskaja viimase veerandini,» selgitati.
Arheoloogid leidsid Colosseumist terrakotast kanalisatsioonitorusid, potikilde, talle, lautu, töökodasid ning ka eravalduste piiridele ehitatud müüride jäänuseid.
Keskajal kuulus Colosseum lähedal asuvale Santa Maria Nova kloostrile, mille mungad võisid areeni ruume elukohtadeks ja töökodadeks välja üürida.
Areenil liikusid elanike loomad ning seal peeti gladiaatorite võitluse asemel turgu.
Ajaloost on teada, et 16. sajandil tahtis paavst Sixtus villavabrikuks. Seda siiski ei tehtud.