Väljasurnud inimliigilt pärit geenimutatsioon aitab tiibetlastel kõrgmäestikus elada

Geenimutatsioon aitab tiibetlastel kõrgmäestikus elada Foto: SCANPIX

Väljasurnud inimliigilt pärit geenimutatsioon aitab tiibetlastel ja šerpadel kõrgmäestikus elada.

See avastus lisab kaalu teooriale, et erinevate inimliikide oamvahel järglaste saamine tekitas uusi geenimutatasioone, mis aitasid nüüdisinimestel maailmas levida ja erinevates keskkondades toime tulla, edastab Liev Science.

Kui nüüdisinimene Aafrikast välja rändas, tuli neil adapteeruda väga erinevate keskkondadega.

Tiibeti platoole jõudnutel tuli hakkama saada nelja kilomeetri kõrgusel, kus hapnikku on tavapärasest vaid 60 protsenti.

Teada on, et madalamatelt aladelt pärit naistel on kõrgmäestiku aladel väga raske sünnitada ja neil võib tekkida preeklampsia, mis on rasedusaegne kõrgvererõhutõbi.

«Tiibetlaste geenid on sellised, mis lubasid neil kõrgmäestikus kiiresti ja hästi adapteeruda,» selgitas USA Berkeley ülikooli teadlane Rasmus Nielsen.

Uuring paljastas, et tiibetlaste kõrgmäestikus ellujäämise ja toimetulemise taga on geeni EPAS1 mutatsioonid. See geen mõjutab hemoglobiini, veres leiduvat valku, mis kannab kehas hapnikku edasi.

Kui enamikul inimestel tõuseb kõrgmäestikus olles hemoglobiini tase märgatavalt, siis tiibetlastel üsna vähe. Kui hemoglobiini tase tõuseb liiga kõrgeks võib see südamehaiguse kaasa tuua.

Nielsenit ja ta kolleege huvitas, kuidas tiibetlaste organism harjus kõrgmäestikus elamisega.

Uurimismeeskond tegi esmalt arvutimudelid, mille abil loodeti vastus saada, kuid nende abil seda siiski ei saadud.

Hilisem geeniuuring näitas, et nad tõenäoliselt pärisid haplotüübi, mida hiljuti leiti ka Denisova inimestelt.

«Uue keskkonnaga harjumine võtab tavaliselt kaua aega. Varased nüüdisinimesed aga võisid saada järglasi Denisova inimestega ning selle tõttu tekkisid geenimutatsioonid, mis aitasid kiiremini uues keskonnas adapteeruda. See võis inimevolutsiooni käigus toimuda mitmel korral,» selgitasid uurijad.

Tänapäeval on elus vaid üks inimliik – nüüdisinimesed. Varasematel aegadel oli mitu inimliiki, lisaks nüüdisinimesele ka neandertallased ja Denisova inimesed. Viimased said oma nimetuse Siberis asuva Denisova koopa järgi, kust 2008. aastal nende jäänused leiti.

Denisova nimeste luudele tehtud DNA uuring paljastas, et nüüdsinimesed said Denisova inimestega järglasi. Denisova inimeste geneetiline jalajälg ulatub Siberist Okeaania saarteni.

Aasialastel ja põlisameeriklastel on 0,2 protsenti Denisova nimese DNAd.

Teadlased uurisid geeni EPAS1 mutatsioone tänapäeval elaval 26 erineval inimpopulatsioonil kogu maailmas, kuid ka neandertallaste ja Denisova inimeste genoome.

Nad leidsid, et nimetatud mutatsiooni esines veel vaid Denisova inimestel ja hiinlastel.

Teadlate arvates said tiibetlased selle mutatsiooni Denisova inimestelt või siis Denisova inimestega sugluses olevatelt inimestelt.

Oletatakse, et sama mutatsiooni esineb ka teistel  kõrgmäestikus elavatel Aasia rahvastel. Nende hulka kuuluvad Nepaali šerpad ja mongoollased.

Uuring näitas, et Vaikse ooekani saare elanikel on rohkem Denisova inimeste DNAd kui tiibetlastel, kuid neil ei ole just sellist EPAS1 mutatsiooni nagu tiibetlastel.

«Meie arvates said nüüdsinimesed selle haplotüübi Denisova inimestelt väga kaua aega tagasi. Sellest aga said eelkõige kasu kõrgmäestikus elavad tiibetlased. Vaikse ooekani saarte elanikele melaneeslastele ei olnud see kasulik ning see hääbus ajapikku,» selgitati.

Teadlased rühutasid, et tiibetlased ei pärinud geenimutatsiooni müstilistelt olenditelt lumeinimestelt ning Denisova inimesed ei olnud lumeinimesed.

«Internetis liigub väga kummalisi jutte, et Siberis elanud Denisova inimesed olid tegelikult lumeinimesed. See ei vasta tõele,» lisati.