Palju vaeva, palju raha

Jahutav tuul, rõõmus meeleolu ja ootamine – need märksõnad täidavad Tallinnas Kalevi staadionil tantsupeo etteasteteks valmistujate päevad. Foto: Jaanus Lensment

Laulu- ja tantsupeo osaliste panus Eesti rahvusliku identiteedi, pühaliku riituse toimumisse on 30 tööpäeva igalt tantsijalt ja 25 tööpäeva igalt lauljalt, pluss üle viie miljoni euro kulutusi isiklikust rahakotist.

Kui palju tunde iga tantsija tantsupeoks ja laulja laulupeoks valmistudes tantsib ja laulab ning kui palju aega neisse jõudmiseks on kulunud, teavad vaid nad ise. Ja enamasti ei teagi – kes siis aja kohta arvet peab, kui tegevus südamelähedane.

Arvutasin veidi ja tulemus sai muljetavaldav. Kui laulja ja tantsija on peoaastal septembrist aprillini iga nädal keskmiselt kolm tundi tantsutrennis või lauluproovis olnud, tuleb kokku 96 tundi. Kollektiivid, mis ikka tõsiselt soovisid peole jõuda, võtsid kahe ettetantsimise ja -laulmise eel lisaks paar pikka nädalavahetust – kümmekond tundi kokku.

Ehk puhast harjutusaega umbes 110 tundi. Sellele peab lisama ka harjutusele mineku ja tuleku aja. Ajamahukad on olnud ka kaks pikka ettenäitamispäeva – umbes 15 tundi lisaks. Väga üldine arvestus teeb 145 tundi, et üldse suurpeoni jõuda.

Peonädalal läheb tantsijate ja lauljate ajakulu lahku. Tantsijad on suurel tantsumissioonil esmaspäevast pühapäevani, lauljad alates neljapäevast või reedest.

Nii võib väita, et tantsija panus Eesti rahvuskultuuri suursündmuse toimumisse on umbes 300 tundi ja lauljal 225 tundi. Kui need arvud tavatööpäevadeks jagada, on tantsija teinud kuu aega ilma puhkepäevadeta tööd 30 päeva ja laulja 25 päeva. Seda rahalise tasuta.

Ning kui kõik tantsijate ja lauljate tunnid kokku arvata, siis kulub peole pääsenud rohkem kui 9600 tantsijal rahvuskultuuri suursündmuse heaks kokku 2,8 miljonit tundi ning 32 000 lauljal 7,2 miljonit tundi.

Panustatud on ka oma raha. Veab neil tantsurühmadel ja laulukooridel, mis tegutsevad mõne (kultuuri)asutuse juures või omavalitsuse toel – tantsu- ja koorijuhi vaeva ning harjutusruumi eest renti nad ei maksa. Väiksemad ühistegevuse kulud ja harjutusele sõitmise kulud kaetakse omast taskust.

Paljud tantsijad ja lauljad katavad enamiku kuludest ise. Nii tantsijad kui ka lauljad, vähemalt täiskasvanud, on maksnud iga kuu koori- ja tantsurühmamaksu – 15–25 eurot kuus ehk 130–220 eurot aastas. Eraldi kulu on laulu- ja/või tantsulaager.

Tõsi, kollektiividel on võimalik taotleda laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kaudu ka 300-eurost tegevustoetust, seda laialt võttes esinemiskulude katteks. Ka juhendajatel on mitmendat pidu järjest võimalik stipendiumi saada – 450 eurot aastas.

Kui on vaja muretseda ka rahvariided või muu esinemiskostüüm, siis vähemalt osa sellest kulust tuleb igaühel ise kanda – veel sadu eurosid. Vähemalt tantsijad õmblevad või ostavad peoajaks ka uued ühtsed harjutusriided – jälle paarkümmend eurot lisaks. Rääkimata peoaegsest taskurahast.

Süüa saavad pidulised proovide ja peo ajal ühisest katlast, mille eest ise tasuma ei pea.

Kokkuvõttes võib piduline rahvuskultuuri üritusele omalt poolt juurde maksta sadu eurosid ja uute kollektiivide puhul kuni tuhat eurot. Kui väga üldiselt arvutada, siis võib kõigi laulu- ja tantsupeoliste isiklik rahaline kulu rahvuskultuuri suursündmuse toimumiseks ulatuda 5,5 miljoni euroni.

Võrdluseks, riik omalt poolt kulutab otseselt suurpeo korraldamisele kolm miljonit eurot. Lisaks igal aastal makstud toetused ja stipendiumid.

Siia võiks lisada veel umbes 4000 tantsijat, kes peole ei jõudnud, ja umbes samapalju lauljaid, kes peole ei pääsenud ning kes on ise panustanud ja kellele on ka toetusi makstud.


Kulu ja tulud

Ajakulu

•    tantsijal 300 tundi

•    lauljal 220 tundi

•    kõigil kokku 10 miljonit tundi

Rahaline kulu

•    igaühel 130–220 eurot aastas

•    kokku 5,5 miljonit eurot

Tulu

•    Tantsijal hea füüsiline vorm. Nii lauljal kui ka tantsijal igapäevase rutiini lõhkumine, ülevad emotsioonid, hea enesetunne eneseületusest, palju häid sõpru, võimalus kohata eluarmastust.