/nginx/o/2008/12/22/108782t1h074b.jpg)
/nginx/o/2014/06/25/3142895t1h47b1.jpg)
Algavale laulu- ja tantsupeole tuleb kokk üle 42 000 laulja ja tantsija, kelle seas on väga vähe venelasi.
Miks osaleb laulupeol nii vähe venelasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks kohalikele saabub laulupeole 1200 lauljat ja 200 tantsijat välismaalt. Koorid ja tantsutrupid tulevad nii naaberriikidest kui ka üsna kaugelt – näiteks USAst, Kanadast ja Taiwanilt.
Aga kui vaadata osalevate kollektiivide nimekirju, torkab silma venekeelsete esinejate väike arv. «Venekeelsed Eesti elanikud on laulu- ja tantsupidudel osalemise osas väga passiivsed, nende jaoks on seal toimuv täielik paralleelmaailm. Hea, kui osavõtjate seas on kolm protsenti venelasi, kusjuures Eesti elanikest umbes 25 on venelased,» ütles kultuurikeskuse Lindakivi asedirektor Igor Jermakov.
«Kui Eestis elav vene inimene ongi midagi laulupeost kuulnud, siis võiks tema suhtumist iseloomustada nõukogude teleseriaalist pärit väljendiga «Teil on omad pulmad, meil omad»,» ütles riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.
Stalnuhhini sõnul võib venelaste vähese osalemise põhjuseks olla infopuudus ja elamine erinevates infoväljades. «Selles, nagu ka paljudes teistes küsimustes on üks infoväli eestlaste, teine venelaste jaoks ning need ei kattu omavahel eriti,»lausus Stalnuhhin.
Samal arvamusel on ka Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura, kelle sõnul on venekeelse elanikkonna seas küll huvi laulu- ja tantsupeo vastu, kuid see lähtub kultuuritegelaste kitsast ringist. «Minu kolleegide seas, kes on laulupeoga seotud, kutsub see esile suurt vaimustust. Ja see on täiesti õigustatud. Lauljate koostöö nii suures mastaabis on juba iseenesest ime. Aga see on vaid kitsa ringi huvi.»
«Arvan, et laulupidu pole eriti populaarne ka teistest rahvustest Eesti elanike seas. See on monokultuuriline sündmus ja see seletab kõik. Kõige lihtsam tee oleks repertuaarivaliku avardamine, aga mulle tundub, et see ei läheks peo eesmärgiga kokku,» ütles Narva sümfooniaorkestri dirigent.
Laulu- ja tantsupeo pressiesindaja Olga Grigorjeva-Korneitšik aga on veendunud vastupidises. Küsimusele, mitu venekeelset kollektiivi laulupeost osa võtab, vastab ta, et niisugust statistikat ei ole. «Korraldajad ei erista kollektiive suhtlemiskeele järgi. Laulu- ja tantsupidu on avatud kõikidest rahvustest inimestele, see on oluline sündmus Eesti kultuurielus, sellepärast on sinna kõik oodatud,» kinnitas pressiesindaja.