Eurolaulu Raadio

Taimed käivitavad kaitse, kui neid süüakse

Taimed kasvavad ka talvel lumehanges.

FOTO: SCANPIX

Enamik inimesi ei mõtle sellele, mida tunneb lehtsalat, kui teda süüakse.

USA Missouri ülikooli uuring näitas, et taimed tunnevad ja kuulevad kui neid süüakse ning võtavad selle tõttu sisse kaitseasendi, edastab Daily Mail.

Teadlaste sõnul reageerivad taimed nende ümber ja juures olevatele helidele ning ka ohule.

Uuring näitas, et taimed reageerivad helidele, mida teevad neid söövad tõugud, käivitades kaitsereaktsiooni.

Uurijate sõnul hakkavad rünnaku all olevad taimed eritama gaasi. Tehti katse, milles pandi tõukude poolt söödavate taimede juurde väga tundlikud mikrofonud, mis salvestasid «mullitava» heli.

Isegi väikese putuka hammustuse korral taimed reageerisid.

«Mida suurem on taime vastu suunatud rünnak, seda valjem on heli,» teatas teadlane Frank Kühnemann.

Taimed ei karju valu korral, kuid nad näitavad gaasi ja heliga, et neil on probleem.

«Meie uuring oli esimene selline, milles uuriti taimede reageeringut keskkonnas toimuvale. Taimed reageerisid teiste liikide toitumissignaalidele hakates eritama niiöelda kaitsekemikaale, mis tekitasid heli. Sellega püüti «hammustajat» eemale peletada,» selgitas teadlane.

Katses pandi tõugud Arabidopsis (müürlook) taimele, mis on suguluses kapsa ja sinepiga.

Teadlased kasutasid uuringus laserit ja valgust peegeldavat materjali. Nende abil mõõdeti, kuidas leht reageerib teda söövale tõugule.

Tehti veel teine katse, milles lasti ühele taimede grupile tõukude tekitatud söömisheli ning kontrollgrupile lasti vaikust.

Tõukudele anti hiljem süüa mõlema taimedegrupi lehti.

Uuring näitas, et söömisheli kuulnud taimed hakkasid rohkem tootma sinepiõlisid, mis on tõukudele ebameeldivad.

«Huvitavaks faktiks on see, et taimedel ei tekkinud tuulehoo ja putukasuminaga, mis on sarnased tõukude tekitatava söömisheliga, keemilist kaitsereaktsiooni,» selgitati.

See näitab, et taimed suudavad teha vahet  nende söömise vibratsioonidel ning teistel keskkonnast tingitud vibratsioonidel.

Teadlased tahavad edaspildi uurida, kuidas taimed erinevaid vibratsioone kindlaks teevad, millised vibratsioonid on neile tähtsad ning kuidas mehhaanilised vibratsioonid  mõjutavad taime keemilisi reaktsioone.

«Taimedel on mitmeid erinevaid viise, kuidas nad putukarünnakutele reageerivad, kuid söömisvibratsioonid on need, mille puhul reageering on kõige kiirem. Nad asuvad kohe end kaitsma,» selgitasid teadlased.  

Tõugud reageerivad taime kaitsemehhanismidele kohese lahkumisega, kuna nad ei talu taimede eritatavaid kemikaale.