Austraalia teadlaste sõnul võivad niiöelda talveund magavad konnad lahendada probleemi, kuidas astronaudid saaksid säilitada gravitatsioonivabades tingimustes lihasmassi ja-toonuse ning aidata ka patsiente, kes haiguse tõttu on voodisse aheldatud.
Hiberneeruvad konnad võivad aidata tulevasi Marsi astronaute
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. juuli 2014, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid kindlaks geenid, mis aitavad Cyclorana alboguttata konnadel säilitada hiberneerumise ajal lihaseid, kirjutab The Telegraph.
Väike Cyclorana alboguttata konn suudab pikka aega liikumatus olekus magada ilma, et tal lihastega probleem tekiks.
Lihasteprobleem ootab ees astronaute, kes hakkavad tulevikus Marsile lendama, sest nad viibivad väga pikka aega kaaluta olekus.
Konnade uurimine võib aidata ka mõne raske haiguse tõttu pikka aega voodis olevaid patsiente.
Austraalia Queenslandi ülikooli uuring paljastas, et need konnad hiberneeruvad pinnases ning kerivad enda ümber mahatulnud nahast kookoni. Konnad talvituvad siis, kui söögiks vajalikke ressursse napib.
«Tegime kindlaks geenid, mis kaitsevad hibreneeruvate konnade rakke hävinemise eest. Tavapäraselt hävitab organism kahjustada saanud ja haiged rakud automaatselt. Teada on, et imetajate lihaste kärbumise taga on valkude vähesus. Neil kahepaiksetel aga ei teki magamise ajal lihasprobleemi, kuna neil on organismis enam antioksüdante, mis selle ära hoiavad,» selgitasid uurijad.
Varem on sama täheldatud näiteks ka oravate juures.
«Loomad suudavad väga ekstreemsetes oludes ellu jääda. Arvame, et inimestel ja nüüdismeditsiinil on palju neilt loomadelt, kaasa arvatud nimetatud konnadelt õppida,» lisasid uurijad.