/nginx/o/2014/07/01/3158025t1h86aa.jpg)
Soomes Lõuna-Savos Heinävedellä asuv Valamo õigeusuklooster hakkab koos Soome alkoholitootja Hermannin Viinitila Oy-ga sel sügisel viski tootma.
Soome Valamo õigeusuklooster hakkab viskit tootma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastas loodetakse toota 120 000 liitrit viskit, mis pika laagerdumise tõttu jõuab müügile alles aastate pärast, edastab mtv.fi.
Valamo klooster ja Hermannin Viinitila Oy investeerivad tootmise käivitamiseks miljon eurot.
Toomistehas rajatakse Valamosse, pudelitesse villimine ja laod aga Ilomantsis asuvasse Hermanni tehasesse.
Valamos hakatakse valmistava uut viskit, mis kannab nime Kloostriviski.
«Valamosse tuleb Soome suurim viskitootmistehas. Sealne tootmine käivitatakse kohe täismahus ning selle tõttu hakkame tegelema ka ekspordiga,» teatas Hermannin Viinitila Oy tootmisjuht Timo Kettunen.
Valamo viski esmene partii peaks Soome Alko poodidesse jõudma 2018. aasta kevadel.
Kettunen meenutas, et esimesed viskitootjad läbi ajaloo on olnud kloostrid. Esimesena hakkasid seda alkohoolset jooki tegema Šotimaa ja Iirimaa mungad.
«Viski tootmine oli veel 16. sajandil kloostrite monopol. Teada on, et millalgi 11. sajandil jõudis see munkade kaudu Araabiast Euroopasse. Iiri mungad olid need, kes sellega esimesena tegelema hakkasid,» lisas asjatundja.
Kettunen lisas, et Soomes kasvab üsna kvaliteetne oder ning juba pikka aega on välisriikide viskitootjad imestanud, miks Soomes visikit ei toodeta.
Lisaks Soome Valamo kloostrile asub Valamo klooster ka Venemaal Karjala Vabariigis Laadoga järvel Valamo saarestikus.
Kuni 1940. aastani kuulus saarestik Soome Vabariigile. Pärast Talvesõda läks see Moskva lepingu alusel Nõukogude Liidule. Jätkusõjas 1941 – 1944 vallutasid Soome väed Valamo saarestiku, kuid nad pidid pärast Teise maailmasõja lõppu vastavalt rahukokkulepetele sealt lahkuma.
Valamo saarestikku kuulub 50 saart, mille kogupindala on 36 ruutkilomeetrit. Suurim saar kannab nime Valamo ja selle suurus on 28,45 ruutkilomeetrit. Saartel asub looduskaitseala.