Intervjuu annab SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja, Kihnu mere peo korraldaja Mare Mätas.
Kihnu esimest mere pidu kaunistavad purjelaevad
7. juuli 2010, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnust veetee taha jäävad kihnlased võtsid ette ja puhuvad elu sisse omaaegsele kalurite päevale, mis esimest korda toimuva üritusena on nimetatud Kihnu mere peoks ja hakkab saare sadamas peale reede hommikul purjelaevade saabumisega.
Kihnu mere pidu tomub Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum algatusel ja koostöös vallavalitsuse ning MTÜ Kihnu Mere Seltsiga.
Kihnu keeles öeldes on tegemist “kaluritõpäävale pühendet vestivaliga”, mille ajal hõigatakse välja ehitamise mõtetes mõlkuv kivilaev.
Mare Mätas, öelge, miks keset kuumimat turismihooaega on vaja sellist üritust? Kihnu naistel on nagunii suvel käed-jalad tööd täis.
Me ise nimetame seda mere ja folgi festivaliks ja korraldame üritust kahel eesmärgil. Esimene neist on kalanduse kui Kihnu meeste traditsioonilise elatusala väärtustamine ja toetamine, teine siht on majanduse elavdamine, mis raske talve järel on meie inimestele väga oluline.
Kava on teie kodulehel, sealt nähtub, et merele, käsitööle ja pärimuskultuurile rõhku panevaid üritusi on reedest alates tihedalt. Kuidas suudate toitlustada ja majutada eeldavatalt suure hulga maessakaid ehk mandriinimesi?
Majutuskohad on broneeritud, aga telkida saab selleks ettevalmistatud tasulistel aladel. Söögikohti jätkub ja poed on avatud, nii et kehakinnitamise võimaluste pärast muretsema ei peaks. Põhitegevus toimub sadamas, seal algab laupäeval käsitöö ja rahvusliku toidu laat, nii et saab maitsta ehedat kihnumaist suupoolist.
Merepeo avapäeval toimub rahvamajas seminar ajaloolistest purjelaevadest. Kes ja millest seal kõnelevad?
Seminari korraldame koostöös Kihnu mere seltsiga. Räägitakse Hiiu halulaevadest, Muhu uisuselts võtab jutuks oma uisud ehk suured ühemastilised purjepaadid, kihnlased kõnelevad oma kivilaevadest ja tartlased lodjast.
Õhtupoole saab muuseumis vaadata foto- ja võrgunäitust “Kalurid aerpa ning pühädes”, mille on koostanud Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav. Laupäeval aga näitavad Kihnu naised käsitöö kõrval selliseid tavapäraseid töid nagu võrgukudumine ja muti rakendamine.
Folkolooriansambel Kihnumua on oma õpitoaga väljas ja käsitöömeister Ärma Roosi 75 aasta juubelile on pühendatud näitus ühe Kihnu naise talvistest töödest. Merepeo avab Kihnu Virve oma kuulsaima lauluga “Mere pidu”.
Mainisite, et taaselustate Kihnu mere peoga omaaegse kalurite päeva tähistamise tava. Nõukogude ajal peeti seda päeva üleliiduliselt juuli teisel pühapäeval. Kas see eesmärk pühendab abinõu, nagu öeldakse?
Kihnus on kalurite päeva tähistatud ka vahepealsel ajal, kuigi tagasihoidlikult ja isekeskis. Kalapüük on Kihnu meeste elatusala põlvest põlve ja seepärast toome nad nüüd nii-öelda rahva ette. Laupäeval saab kaasa elada kalurite päeva võistlustele nii lappajaga sõidus kui sõudmises, köieveos ja sangpommitõstmises.
Pühapäeval aga meenutame meie kuulsaima kapteni Kihnu Jõnnu haual vanu meremehi ja kunagisi kalureid.
Eesti Televisiooni ja Maalehe saatesarja “Lauluga maale” salvestajad jõuavad merepeo ajal saarele. Mida põnevat neile omalt poolt pakute?
Kihnumuad ja Manõja Poisse, oma viiuli- ja akordionimängijaid, neid lapsi, keda Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum on ärgitanud kihnlastele omast viiulimängu õppima. Kolmandat aastat korraldame neile pillilaagrit. Tavad on ju need, mis annavad põlvkondadele järjepidevuse, neist kirjutame oma ajalehe Kyne (Kihnu ajalooline nimi – toim) viimases numbris.