Meie reisi 13. päev juhtub olema 13 ja reede. Mida muud, kui õnne see tuua saab. Tänane hommikusöök maitses eriliselt hästi, sest võileivad tegi enne kukke ja koitu valmis meie usin Kristi, kes täna ka kapteni abi ametis. Vapustavalt tubli!
TuleTulemise 13. päev – 27. juuni: 13 ja reede oli ilus päev Järvamaal
Läheme Järva-Jaani kirikusse, kus tuld valvasid läbi terve öö koguduse noored ja õpetaja Katrin-Helena Melder. Tulevalvajate sõnul oli see eriline öö, sest neil õnnestus näha valgusemänge hoopis teise nurga alt kui päevasel ajal. Pärast õpetaja loetud hommikupalvet asume autol kaasaliikuva puhkpilliansambli saatel teele.
Üsna pea jõuame Koeru valla piirile, kus ees ootav kollektiiv laulab: «Panen aga põsepuna palgele ja võtan tule rattale…» No midagi pole öelda, jälle täitsa uus ja vaimukas tule teelemineku laul on sündinud.
Edasi viib tee Piibe maanteele.
Jõuame Salutagusele, kus külaplatsil esineb meile rahvamuusikalaagrisse kogunenud laste pilliorkester. Selles etteastes oli silmailu ja mängulusti, lõpuks läks lahti hoogne polka.
Koeru võtab meid vastu vihmaga. Vihmale vaatamata saab kiriku juures TuleTulemise pidu hea hoo sisse, sest vanahärra Uno Aan hoiab kõigil oma muheda jutuga tuju üleval.
Jõuame Vaole, kus pidu juhib edasi härra Uno. Tema sõnul tantsivad Koeru vallas kõik. Ja kas teate, siinkandis kõlab ka sõna «tants» eriti pehmelt. Teadjad ütlevad, et see on Koeru murrak ja keskmurde ala.
Vaolased rõõmustavad ja tantsivad koos tuletoojatega «Me lähme rukist lõikama».
Kui liikumisaasta kuulutaks välja kõige liikuvama valla võistluse, siis Koeru võiks ju olla üks nominentidest…
Müüsleris Vabadussõja ausamba juures toimub väärikas ja pidulik peotule Kareda vallale üle andmise tseremoonia.
Järgmine peatus on Peetri küla laululaval, kus oma etteaste teeb kohaliku rahvamaja naisrahvatantsurühm. Tuleteelistele pakutakse imemaitsvat suppi Peetri lasteaias. Aitäh selle lõunasöögi eest!
Esna vana vallamaja juures liituvad tuletoojatega rahvatantsurühm Känd ja Käbid, kes ümber ühe kännu hoogsa tantsunumbri esitavad. Ja jälle on aeg ratta selga asuda ja teekonda jätkata.
Esna mõisa ees läheb peotuli üle Roosna-Alliku vallale. Jaak Johansoni eestvõttel laulame ühe mõnusa teeleminemise laulu.
Järgmine peatuspaik on Kaaruka külaseltsi maja juures. Sinna tahakski jääda. Päike soojendab, tuletoojatele pakutakse ahjusooja kooki ja kohvi. Kohalik sepp näitab oma oskusi ja annab Tule TV-le intervjuu.
Roosna-Alliku mõisa juurde jõuame sulni saksofonimängu saatel. Mõisa rõdul mängib Lembit Saarsalu. On sulnis õhtupoolik. Oleme südamete südames – Järvamaa on Eestimaa süda, Roosna-Alliku on Järvamaa süda. Saksofoni saatel saab tantsitud ka üks korralik sabatants.
Koordi mõisarahvas võtab tuletoojad vastu sooja leivaga. Hiiglaslikud jasmiinipõõsad, väärikas noorperemees, külalisi täis õu, valge linaga laual soe leib. Jälle üks imekaunis ja puudutav hetk meie tuleteel.
Tänane lõpp-peatus on Viisul, kus simmaniplatsil on tuld käest-kätte andma tulnud väga palju rahvast. Tuletoojate ühendkoor laulab Tuletulemise laulu ja jõuab laulda veel päris mitu laulu enne, kui suurde ringi kogunenud inimesed on kõik saanud tuletõrvikut käest-kätte anda. Süüdatakse lõke ja peotuli võib tuttu minna. Päev on olnud pikk ja täis toredaid kohtumisi.
Tuletoojate meeskond sätib end taas öömajale. Lahti rullitakse madratsid ja magamiskotid. Kõik tuleteekonna korraldajad on teinud meeletu hulga eeltööd ja teekonnal sujub kõik tõrgeteta. Iga päev on ametis paarkümmend inimest. Ametid on vastutusrikkad ja tööpäevad päris pikad. Näiteks Emajõe Laulikute dirigent Vilve on neli päeva järjest olnud liikluskorraldaja. Igal õhtul on tuletoojate nägudes väsimust, kuid hulga rohkem rahulolutunnet tehtud tööst, rõõmu nähtud paikadest ning tee ääres lehvitavatest ja naeratavatest inimestest. Me viime peotule Tallinnasse!
Nele Nemvalts
TuleTulemine 2014 kirjasaatja