/nginx/o/2014/06/27/3148129t1h0b72.jpg)
Briti ajaloolase arvates rajasid kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i «kauboid» ning see oli korraga nii triumf kui ka katastroof.
Stonehenge`i rajasid «kauboid»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bristoli ülikooli teadlase Ronard Huttoni sõnul jäi see ehitus neil lõpetamata, edastab The Telegraph.
«Wiltshire´i Salibury tasandikule rajatud Stonehenge`i ehitajad olid omamoodi katsetajatest uljaspead ja uusasukad, kes eksperimenteerisid kiviga nagu see oleks puit,» selgitas asjatundja oma seisukohta.
Huttoni arvates on see megaliitehitis unikaalne, kuid samas läbikukkunud eksperiment.
«Stonehenge on korraga nii triumf kui katastroof,» lisas inglane.
Hutton esines oma Stonehenge`i teooriaga Chalke Valley ajaloofestivalil.
Huttoni sõnul olid ehitajad lohakad ning ei pingutanud, et kiviplokid oleksid täiesti tasakaalus. See aga tõi kaasa selle, et osa neist kukkus kohe ümber.
«Neil ei sujunud Stonehenge`i ehitamine kuigi libedalt. Ette tuli kiviplokkide ümberkukkumist, mille tagajärjel plokk kaheks murdus. Tundub, et ehitajad töötasid kas mingis ajagraafikus, surve alla või neil ei olnud piisavalt tööjõudu. Igatahes ei toodud katki läinud kivide asemele uusi ja terveid,» lisas uurija.
Huttoni sõnul oli samas sellise suure asja rajamine oma aja kohta suur triumf ning see on siiani maailma üks kuulsamasid eelajaloolisi monumente.
Huttoni sõnul taheti Stonehenge rajada nii, et seal saaks tähistada nii suvist kui talvist pööripäeva, kuid ehitusvigade tõttu ei lange talvisel pööripäeva päikesetõusul kiired õiges suunas.
Stonehenge`i loojad kasutasid ehitamisel niinimetatud kolmikkive ehk kaks kivi kandsid nende peale pandud kolmandat. Just nii oli võimalik tekitada päikesekiirte suunamine teatud suunas.
«Stonehenge`i ehitasid katsetajatest «kauboid». Ühest küljest on see inimkonna suursaavutus, kuid teisest küljest olid nad lohakad ja tegid palju ehitusvigu. Tegemist on katse-eksituse meetodil ehitamisega. Nad ei vaevunud oma ehitusvigu parandama, vaid jätsid asjad nii nagu need olid,» lisas Hutton.
Ajaloolaste sõnul rajati Stonehenge mitmes osas ajavahemikul 2000 – 3000 eKr.