Gruusiast Lõuna-Kaukaasia alalt paljastus 4000 aasta vanune matmispaik kurgaan, milles oli aare.
Lõuna-Kaukaasia 4000 aasta vanusest kurgaanist leiti aare
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. juuni 2014, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iidses matmispaigas oli kaarikuid, kuldesemeid, ehteid ning inimjäänuseid, edastab Live Science.
«Tegemist on valitseja matmispaigaga, mis pärineb pronksiaja algusest,» lausus Gruusia rahvusmuuseumi arheoloogiakeskuse teadlane Zurab Makharadze.
Arheoloogid leidsid puidust matmiskambri 12 meetri kõrguse kurgaani seest. Lisaks tavapärastele hauapanustele paljastusid ka kahe kaariku jäänused. Kaarikutel olid suured puidust rattad.
Samuti leiti savist ja puidust nõusid, kilitkivist ja obsidiaanist nooleotsi, nahka ja tekstiili, haruldane puidust tugitool, merevaigust keesid ja 23 kuldeset, kaasa arvatud haruldane kuninglik kaelakee.
«Kõige huvitavamaks leiuks on neljarattalised mustriga kaarikud, millest on üsna palju säilinud,» lausus Makharadze.
Ka oli hauas puuviljade jäänuseid.
Inimjäänuste asend näitas, et selles hauakohas olid juba iidsel ajal käinud hauaröövlid. Kokku oli sinna maetud seitse inimest.
«Üks neist oli juht ning ülejäänud oletatavalt tema pereliikmed, ohvriks toodud orjad ja teenijad,» lisas arheoloog.
Makharadze sõnul pärineb see matmispaik ajast, mil hobuseid ei oldud veel kodustatud. Hauast ei leitud loomajäänuseid, kuid teada on, et enne hobuseid kasutati veoloomana härgi.
Neid matmispaiku saab seostada nii Euraasia steppides elanud nomaadide kui ka Kaukaasia lõunaalade põllumeestega.
Nüüd leitud tugitool olevat otsene viide, et tegemist on juhi matmispaigaga. Kurgaan oli aga võimu sümbol.
Nimetatud kurgaan avastati 2012. aastal.