Faithless taunib sisutut poppi

Järgmisel kolmapäeval Riias esinev Faithless ammutab inspiratsiooni elust: sõdadest ja vägivallast, aga ka sõprusest ja rahust. «Inimesi ei peaks eristama usk, seksuaalsus või rahvus. Tegelikult tahame me kõik samu asju, tahame õnnelikku elu,» usub muusik Foto: Reuters / Scanpix

Järgmisel kolmapäeval tuleb meist mõnesaja kilomeetri kaugusele Riiga esinema briti sugestiivse hiphopi tipp Faithless. Punt lubab, et jätkab seni, kuni neil on publikule midagi öelda – sisutuid beibelugusid ei hakka nad iial laulma.

Faithless ehk mustanahaline laulja Maxi Jazz ning DJ ja muusika autor Sister Bliss (lisaks ka produtsent Rollo, aga teda laval tavaliselt ei näe) pole enam kui kümneaastase eluloo jooksul Balti riikidesse oma jalga veel tõstnud. Postimehele antud intervjuus tõdeb pundi aju ehk mastermind Sister Bliss, et ootab esinemisi põnevusega: kohtuvad nad ju sootuks uute fännidega.

Sister Bliss, teil kolmel on ohtralt projekte. Kui palju jääb aega Faithlessi jaoks?

Praegu on Faithlessil väga kiire, oleme tuuril. Usun, et niipea kui turnee lõpeb, läheme stuudiosse, et hakata uusi lugusid salvestama. Faithlessil on maailmale veel palju öelda. Liiatigi on me fännide hulk usinalt kasvanud, sest meil on mahti tuuritada uutes kohtades: võtame või eelseisva Läti-kontserdi. Faithless areneb pidevalt: lahkusime oma plaadifirmast ja saame nüüd täiesti iseseisvalt edasi liikuda.

Olete muusikat teinud üle kümne aasta. Kuidas on lood fännidega: kas nemad arenevad ja kasvavad teiega koos või on noori austajaid lisandunud?

Meie austajaskond on hämmastav segu noorematest ja vanematest inimestest. Muidugi on neid, kes on meiega koos kasvanud. Ent kontsertidel näen ka 14-aastaseid ja nooremaid, kes polnud meie alustades veel sündinudki, aga nüüd on nad meie muusika avastanud! Ma küll ei tea, kuidas – äkki kuulanud vanemate õdede-vendade plaate. Minu jaoks on see hästi põnev.

Paari aasta eest liikusid kuulujutud, et Faithless läheb laiali. Oli see väljamõeldis?

Meie väljaütlemisi tõlgendati lihtsalt selliselt. Meie sõnum oli, et peaksime lõpetama siis, kui meil veel inimestele midagi öelda on ja kui me veel tipus oleme. Ei ole mõtet muutuda Rolling Stonesi sarnaseks bändiks. Okei, nende nimi toob endiselt publiku kokku, aga minu jaoks on see muusiku eneseväärikuse küsimus – midagi uut neil pakkuda enam pole. Samas olen kindel, et meie šefimad albumid alles tulevad. Paar aastat tagasi olime lihtsalt loomingulisel lahkteel.

Kas lood «Insomnia» või «God Is A DJ» võiks saada kunagi väärilise järje, sama vinge hiti?

Ma ei tea, mida teil seal raadiotes või kohalikus MTVs mängitakse või kui kiiresti teie muusikaelu areneb, aga meil on hittlugusid veelgi. Mine YouTube’i ja vaata sealt: kõik nelja albumi videod on seal väljas. Sellepärast mulle internet meeldibki!

Teie lugudel on tuntav poliitiline alatoon. Kas muusika peab olema poliitiline?

Sõltub artistist. Meile on tähtis oma auditooriumile midagi olulist öelda. Maxi laulusõnad on pärit tema elust, ajaga need hoiakud muutuvad. Tal on olnud raskemaid ja kergemaid aegu, see kõik peegeldub ka tekstides.

Me ei toeta konkreetset poliitikut või usujuhti, me vahendame oma muusikaga ikka oma emotsioone ja hoiakuid. Ja inimesed leiavad selles oma iva. No kuule, kas Faithless tegutseks endiselt, kui me laulaks üksnes «hey baby, baby»? See oleks ju jõle igav! Kui meil midagi öelda pole, tuleb muusikategemine lõpetada.

Suurim inspiratsiooniallikas on inimesed, nende elud – lootus, traagika, õnnestumine, häving. Elu võib olla halb, igaüks võib langeda depressiooni ja muutuda vägivaldseks. Meie usume headusesse ning sestap laulamegi, et eneseusku ja lootust paremale tulevikule ei tohi minetada. Arvan, et see eristab meid keskmisest rock’n’roll- või popbändist.

Kas poliitikud peaksid teie sõnumist õppima?

Kas nüüd nemad, küll aga inimesed, kes poliitikuid valivad. Kui meie muusika südamesse läheb, siis ma usun, et süda oskab märku anda, mida uskuda ja mida mitte. Räägime lauludega võrdsusest ja rahust; sellest, et inimesi ei peaks eristama ei usk, seksuaalsus ega rahvus. Tegelikult tahame me kõik samu asju, tahame õnnelikku elu.

Maxi on väga andekas mõtte edasiandja. Rolli mängib seegi, et ta on budist, mille õpetus nõuab ego unustamist, ülima harmoonia leidmist.

Teie viimase albumi esimene singel oli «Bombs», kuid algul ei tahtnud MTV seda oma mängukavva võtta, sest näitasite dokkaadreid sõjast. Kas see pahandas?

Muidugi pahandas. Ent video üle olen ma uhke: näitasime pildis kordamööda sõda ja rahu – selline ongi maailm. Mulle tundub, et kunagi oli muusikatööstus tõsiseltvõetavam. Omaaegsed artistid väljendasid oma lauludega seda, mida nägid ja tundsid. Kommenteerisid maailma, milles elasid. Võta või Bob Dylan või Jimi Hendrix.

Praegu on see tööstus kaootiline ja eesmärkideta. Mul oli omal ajal hiphoppi tõsiselt usku, sest näis, et üheksakümnendatel tekkinud vool oli üks võimalus taas asjadest otse ja valehäbita rääkida.

Milline on Faithlessi parim uudis oma fännidele?

Oh jumal! Äkki see, et tuleme Riiga. (Mõtleb hetke.) Ei, hoopis see, et me oleme kõik veel elus ja hea tervise juures!

Kas teie parimad päevad on veel ees?

Tahan loota. Jah, «Insomnia» on juba tehtud ja sellist lugu enam ei tule, aga ilma plaadifirmata oleme nüüd ise oma saatuse sepad. Ja nagu Maxi äsja ütles – ta on kõrgvormis.

Millist šõud näeb Riias?

Me pole enam laval kahekesi. Nüüd on meil kaheksaliikmeline bänd – nii on palju huvitavam. Julgen lubada vinget valgusšõud ja hitte kõigilt viielt albumilt. Luban, et saab palju tantsida ja hüpata!

Faithlessi kontsert Riia Arenal algab 26. septembril kell 21.