Kati Murutar haigestus puukentsefaliiti ja –borrelioosi korraga

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kati Murutar
Kati Murutar Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Vaprat hobukirjanaist tabasid issanda vitsana palavik, vappekülm ja virvendus silmade ees: Katit rünnanud näljane puuk nakatas ta korraga mõlemasse ohtlikku puugihammustuse kaudu levivasse tõppe.


Kati Murutar rääkis Õhtulehele, et kõige tõenäolisemalt õnnestus haigusetekitajaid kandval puugil temaga kontakt luua juba aprillikuus Liu talus. Enesetunne halvenes järsult pärast puugihammustust, kuid mehise meelega naine ei teinud 40 kraadini tõusvaid palavikuatakke märkamagi ja keeldus voodisse heitmast: «Kui heidad voodisse surema, siis võidki surra!»

Selle asemel tegeles ta ausinalt talupidamise ja Raplamaale kolimisega ning üritas isegi kirjatööd teha. Pärast kuu aega kestnud põdemist kupatas lähedane inimene haige naise siiski Rapla haiglasse, kus selguski, milliseid kohutavaid tõved Katit vaevavad. Puugihaiguste vastast vaktsineerimist polnud Kati teinud, sest vaid esimene puugisüst nõuaks kogu pesakonna peale 4000 krooni ja seda raha Katil polnud. Nüüdseks on kirjanaine õnnelikult paranenud.

Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon.

Erinevalt entsefaliidist põhjustab borrelioosi bakter. Borrelibakter võib kahjustada aga elundsüsteeme. Alata võivad mõlemad haigused ühtmoodi gripilaadsete nähtudega.

Puugid kannavad edasi veel kolmandatki haigust erlihhioosi, millest Kati õnneks pääses. See põhjustab palavikku, vappekülma, tugevat pea- ja lihasevalu, isutust, valgeliblede ja vereliistakute arvu vähenemist ning maksatalitluse häireid. Kõige raskematel juhtudel võib see tõbi lõppeda surmaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles