Türklased toovad tantsud vaadata

Türgi tantsijatar. Foto: Ibrahim Usta/AP

Türgi folklooriansambel Amasya esineb esmaspäeval, 5. juulil kell 19 Pärnu kuursaalis.

Rahvatantsugrupina  alustas Amasya aastal 2000, praegu on ansamblis sõltuvalt esinemistest kuni poolsada liiget vanuses 17-25 aastat. Trupi direktori Ismail Yolcu juhtimisel timmivad Amasyat neli koreograafi ja treenerit.

Folklooriansambel on võitnud rohkesti auhindu võistutantsimistel nii Türgis kui kodukamarast kaugemal rahvusvahelisel areenil. 2007. aastast organiseerib Amasya igal aastal rahvusvahelisi festivale oma kodulinnas.

 Kontsertidel Eestis esitab ansambel Türgi eri regioonide rahvatantse ja rahvamuusikat, tantsude nimistusse kuuluvad halayd, mis jutustavad talurahva elust ja viljakoristusest, kuid ka zeybekid.

Esitamisele tuleb pulmatantse, pilte kalameeste ja külaelanike argielust eelmistel sajanditel, derviši tantsud. Viimased on süntees türgi kultuurist ja islami reeglitest. Esitajad kummardavad jumalat tantsu ja muusika rituaalide  kaudu, ise pööreldes ning liikudes ringikujulisel trajektooril. Nagu maailm tiirleb ümber päikese, tunnetavad nad loojat ringi keskpunktis ja oma südames.

Tantse saatvas orkestris kõlavad türgi rahvapillid davul, zurna, kanun, kaval, balgama, cümbüs, cura ja veel teisedki.

 Tasuta kontsert vältab orienteeruvalt tund aega.

Halay: tantsitakse kas ringis või reas õlg õla kõrval, hoides väikestest sõrmedest või käest kinni nõnda, et kahe otsmise inimese käes on taskurätt („mendil”, tulnud araabia keelest).

Paljudes kurdi, türkmeeni, assüüria, araabia, pärsia ja kreeka pulmades tantsitakse halayd tundide kaupa, igal piirkonnal on seejuures oma stiil ja iseärasused. Halayd saadavad traditsiooni kohaselt zurna (egiptuse saidi muusikast tuntud mizmari-sarnane puupuhkpill) ja davul (kahepoolne raamtrumm), kuid tänapäeval kasutatakse tihti ka elektroonilist muusikat.

Zeybek: tähendab tõlkes “sõber” või “vend” ja tants on pärit Lääne-Anatooliast.

Kuigi zeybeki tantse on üle 150, võib nad peamiselt jaotada kaheks: aeglased ning kiired.

Mõnikord jalutavad tantsijad laval tükk aega niisama ringi, enne kui tantsimist alustavad. Zeybeki tantsijatel on kombeks etendada ausust, vaprust ja raskustest jagusaamist ning mehelikku uhkust oma aukartustäratava iseloomusuuruse üle. Muusikas sisaldab üks rütmifraas endas alati üheksat lööki, kuid taktimõõdud on piirkonniti erinevad.

Kindlad kostüümid puuduvad, tantsitakse kas kohalikus rahvarõivas või mõnes rahvarõiva ja soovitud elementidega segatud kostüümis.