/nginx/o/2014/06/10/3106746t1h4dcf.jpg)
Loomateadlane Margaret Howe Lovatt räägib uues BBC dokumentaalsaates «The Girl Who Talked To Dolphins», et tema töö hulka kuulus isase delfiini rahuldamine.
Delfiini seksuaalihasid rahuldanud naine: see kõik oli väga õrn ja armas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lovatt uuris 1960. aastatel USA Virgin Islandsi lähedal delfiine, kellest üks - Peter - armus temasse ära.
«Peterile meeldis minuga olla. Ta hõõrus end mu põlve, jala või käe vastu. Ma lubasin seda ja see polnud minu jaoks ebamugav seni, kuni see polnud liiga karm,» meenutas Lovatt.
Sellest hoolimata sai Margaret pealetükkiva delfiini tõttu mõnikord kergemaid vigastusi.
«Alguses, kui ta väga erutus ja tal see vajadus tekkis, panin ta lifti ja ütlesin, et mine mängi päevakene tüdrukutega,» sõnas Lovatt.
Kuid Peteri ihasööstud sagenesid ja tema kahe emase delfiini juurde transportimine muutus segavaks. Margaret otsustas, et parim viis delfiini tähelepanu tagasi õppetundidele juhtida oli teda ise käsitsi rahuldada.
«Palju lihtsam oli see inkorporeerida ja lihtsalt lubada sel juhtuda. See oli väga armas ja õrn. Rõhutan, et see oli seksuaalne tema jaoks, kuid mitte minu jaoks. Minu jaoks ehk meeleliselt kaunis. Sellest sai osa meie elust. See oli nagu sügelus, millest oli vaja lahti saada. Sügada ja sellega ühele poole saada,» seletas Margaret.