/nginx/o/2014/06/06/3094150t1hbdc5.jpg)
Mitmed teadlased on veendunud, et plastmass võib fossiliseeruda ning tulevikus võidakse praegust geoloogilist ajastut hakata kutsuma inimtegevuse tagajärgede tõttu antropoajastuks.
Tulevikus viitavad meie ajastule plastmassifossiilid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leidis USA teadlane Patricia Corcoran Hawaii rannalu uusi kive, mis osaliselt olid plastmassist, vahendab YLE väljaannet Science.
Ta andis neile kividele nimeks plastglomeraat. Tegemist oli kividega, mis koosnevad kuumuses sulanud plastmassist, väikestest kividest, liivast, korallidest ja koorikloomade katki läinud koortest.
Plastglomeerati leiti kõigist 21 uuritud rannakohast.
Corcorani sõnul on seda nüüdseks leitud Hawaii saarestiku mitmest paigast. See lubab oletada, et ka mujal maailmas leidub neid uusi kivimeid.
Plastmass on võinud sulada inimeste tehtud lõketes, metsatulekahjudes või kuuma laava tõttu.
Sulades on sellesse jäänud teisi looduses leiduvaid elemente ja objekte ning siis on toimunud kõvastumine. Sulanud plastmass on võinud tungida ka vinides olevatesse aukudesse ja loonud sellega omalaadse sümbioosi.
Corcorani sõnul on uutes kivides plastmassiosi näiteks hambaharjadest, plastikkahvlitest, plastköiest ning paljudest teistest plastasjadest.
Plastmasiis sulamine kokku teiste objektidega võib see sattuda merepõhja või maa sisse ning säilida meie ajastust pärit geoloogilise jäänusena.
Plastmassi laiaulatuslik valmistamine sai alguse 1950. aastatel. Oletatavalt on nüüdseks seda ainet toodetud kuus miljardit tonni.
Teadlased on juba mõndaa ega arvanud, et meie geoloogilist aega võidakse tulevikus nimetada inimese mõjuajaks ehk antropoajastuks.
Briti Leicesteri ülikooli paleontoloog Jan Zalasiewicz on veendunud, et plastmassi esinemine fossiilides on tulevikus kindel märk meie ajastu kohta.
Mitte kõik teadlased ei ole veendunud, et plastmass säilib nii kaua, et see fossiliseeruks.
Cambridge`i ülikooli geoloog Philip Gibbard arvab, et plastmassist võib saada uuesti nafta kui keskkond selleks sobiv on.