Festival pakub muusikat ooperist sümfooniateni

Kolm sopranit Rootsist annavad festivalil mängulise ooperietenduse "Divine". Foto: Internet

5. juulil algav David Oistrahhi festival toob muusikasõpradeni kaheksa kontserti.

Juba 14 suve Eestimaa janu kauni ja intrigeeriva muusika järele kustutanud David Oistrahhi festival jätkab oma parimaid traditsioone.

 Sellelgi aastal on juulikuisesse Pärnusse oodata muusikamaailma koorekihti. Meeldiv on sealjuures, et esinejate absoluutne professionaalsus ei tähenda Oistrahhi festivali puhul publiku jaoks ehmatavat elitaarsust, nii ootab kuulajaid ees kaheksa nauditavat kontserdiõhtut.

Külalised Baltimaadelt ja kaugemaltki

Festivali peakülaliseks on meie kaasaja suurmees, poola helilooja ja dirigent Krzysztof Penderecki, kelle teosed kõlavad mitmel õhtul ja kes ise astub dirigendipulti festivali lõppkontserdil. Festivalil on väärikal kohal ka Eesti tänavuste juubilaride Tormise ja Pärdi looming.

Publik saab kuulda viiulimängu ilu David Oistrahhi lapselapse Valeri Oistrahhi esituses.

Soome pianisti, kõikidel Oistrahhi festivalidel osalenud Antti Siirala kava tähistab Frédéric Chopini 200. sünniaastapäeva.

Tiit Made juhitud ooperigala õhtu pakub lisaks säravatele solistidele kuulamiseks kaunimaid ooperikoore ajastute muusikaliteratuurist.

Omalaadne juubel on Pärnus ka Beethoveni 9. sümfoonial, mis kõlas Pärnu suvemuusika kontserdil juba 40 aastat tagasi, mil said alguse suvefestivalid Eestis. Nii Beethoveni-kava kui veel kahte muusikaõhtut juhatab Tõnu Kaljuste.

Avakontserdil 5. juulil Pärnu kontserdimajas pakuvad kirglikku musitseerimisrõõmu Balti Noored Filharmoonikud, ligi 100-liikmeline orkester, mille on ellu äratanud meie ajastu ühe karismaatilisema dirigendi Kristjan Järvi lõpmatu energia ja entusiasm.

Selles tähelepanuväärses 2008. aastal asutatud orkestris mängivad Läänemere-äärsete maade parimad noored muusikud, kelle kirg, värskus, pühendumus, elujõulisus ja nauding koosmusitseerimisest kingivad kuulajaile ehedaid emotsioone, mille pärast neid kõikjal kuulama minnaksegi.

On ju David Oistrahhi festivalil toimuv kontsert vaid üks peatuskoht Balti Noorte Filharmoonikute sellesuvisel kontserdireisil Läänemere-äärsetes riikides. Lisaks Pärnule saab publik nautida nende värvikat mängu Euroopa suurlinnades, nagu Gdansk, Riia, Kopenhaagen, Peterburi ja Berliin, kus nagu Oistrahhi festivalilgi kõlab Sibeliuse, Tšaikovski, Elleri ja Stravinski muusika.

Ooper ei hammusta, vaid pakub vaatemängu

Lavastus "Divine", tänavuse Oistrahhi festivali pärl, toob mõneti ehk sarnaselt tohutu publikumenu saavutanud kolme tenoriga, kuulajatele nautimiseks maailma ooperimuusika maiuspalad erksas „kastmes". Kolm võluvat daami - Gabriella Lambert-Olsson, Carolina Gentle ja Katarina Böhm - silmapaistva karjääriga ooperilauljannad, on seisnud kuulsusrikastel lavalaudadel nii kodumaal Rootsis kui väljaspool seda. Samal ajal on neid aastaid saatnud soov laulda ja mängida ooperit pisut teistmoodi. Mänguline lavastus "Divine" ongi nende võimalus laulda koos imeilusat ajatut muusikat ilma traditsiooniliste piiranguteta.

Lavaline sarm ja sära paiskuvad saali etenduse igast hetkest. Jah, just nimelt etenduse, sest tegemist ei ole üksteisele järgnevate aariate äralaulmisega. Nende unikaalsed hääled ning produtsendi ja arranžeerija Anders Neglini töö on muusikamaailmale kinkinud tõeliselt jumaliku muusikaelamuse. Niisiis: ooper meelelahutusena on vägagi elus ning pakub meist igaühele võimaluse veeta üks juulikuine õhtu suvepealinnas stiilselt ja eriliselt.

Muusika peab olema ilus

Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik peab oluliseks festivali terviklikkust, mis jätkab Pärnu muusikafestivalide traditsioone, pakkudes kuulajatele žanri- ja ajastupiirangutest vaba muusikat. David Oistrahhi festivali olemus peitub lõppkontserdil kõlava läti helilooja Artūrs Maskatsi väljaöeldud mõttes: ennekõike peab muusika olema ilus.

Traditsioonide ja uudsuse, ilu ja põnevuse vastastikku tasakaalustatud esiletoomine on iseloomulik Oistrahhi festivalile.

„Oistrahhi festival ise ongi publikumagnet," arvab Allar Kaasik. "Festival on saavutanud maine, et iga kontsert on omaette väärtus, publik pole kunagi pettunud tuntud ega pärnakate jaoks veel tundmatutes interpreetides. Vahel üllatab meid ennastki, et uus muusika leiab alati väga sooja vastuvõtu. Ka sel festivalil on seotud uus Eesti muusika Euroopa tänapäeva klassiku Penderecki ja Bachi ning Beethoveni muusikaga ühtseks tervikuks."

Allar Kaasiku sõnul on Pärnu kultuuriinimeste seas hinnatud puhkelinn, nii tullakse siia musitseerima meeleldi, kuigi praeguses majanduslikus kitsikuses on tippmuusikute festivalile toomine keeruline probleem. Vaatamata sellele, et nii mõnegi Oistrahhi festivalil esineva interpreedi honorar on sageli kõrgem kui kogu linnalt saadav toetus, on korraldajatel hea tahe ka praegusel ajal pakkuda kõigile muusikasõpradele taskukohaseid piletihindu, et kõik saaksid osa festivalist, mis toob Pärnusse taas head muusikat igale kuulajale, kinkides põnevat avastamisrõõmu uute väärtuste ja kogemuste leidmisel.