Pildid ja videod: ajaloo suurim dessant üllatas 70 aastat tagasi natsi-Saksamaad

Teise maailmasõja ajal 70 aastat tagasi maabus 156 000 liitlaste sõdurit Põhja-Prantsusmaal Normandia rannikul.

Normandia dessant on seni läbi sõjaajaloo suurim dessant, edastab YLE.

Teise maailmasõjas pöörde toonud dessant oli hästi läbi mõeldud sõjaline operatsioon, milles oma rolli mängisild ka ilmaolud.

Normandia dessant algas 6. juunil 1944. aasta varahommikul. Suurtest inimkaotustest hoolimata said liitlased niiöelda jalad maha ning liikusid Berliini suunas.

Normandia dessandi eelselt söödeti sakslastele valeinformatsiooni dessandi toimumise paiga ja aja kohta.

Sakslased said info, et dessant toimub Pas-de-Calais. See on Normandiast 250 kilomeetri kaugusel.

Esialgse plaani kohaslet taheti dessant ehk D-Day teha 1. mail 1944. Dessanti lükati siiski edasi, kuna meteoroloogid ei olnud ilma suhtes üksmeelel ning ennustaisd erinevaid ilmaolusid. Lisaks andis edasilükkamine võimaluse tuua dessandi jaoks rohkem mehi ja varustust.

Dessandi õnnestumist silmas pidades võeti arvesse tõusu ja mõõna ning kellaaegu, mil vesi on madal või kõrge.

Kõikide nende aspektide tõttu sobis dessandiks vaid paar päeva kuus.

Uueks dessandi kuupäevaks pandi siis 5. juuni, kuid halb ilm sai siis takistuseks. Lõpuks 6. juunil oli ilm soodus ning liitlased langetasid otsuse dessandiga alustada.

Kui seda ei oleks tehtud, siis oleks dessanti pidanud paar nädalat edasi lükkama ning siis ei oleks pruukinud ikka õigeid ilmastikutingimusi olla.

 6. juunil 1944. aastal kella 6.30 ajal kohaliku aja järgi randus Prantsusmaal Normandia rannikul 156 000 liitlaste sõdurit. USA, Briti ja Kanada sõdurid tulid maale viies paigas.

Sakslastele oli varem valeinformatsiooni antud, kuid sellest hoolimata suutsid rannapatareid liitlastele vastu panna.

Lisaks sõduritele osales Normandia dessandis ka liitlaste õhuvägi 11 000 lennuki ja 6000 laevaga.  

Dessandis hukkunute täpset arvu ei teata seni. Ametlikel andmetel hukkus dessandi esimesel päeval umbes 2500 liitlaste sõdurit ning 7500 sai haavata.

Hiljuti USA National D-Day Memorial Foundationi tehtud uuring aga näitas, et liitlaste kaotused võisid ulatuda 4400 meheni.  Võimalik, et tegelikkuses oli hukkunuid veelgi rohkem.

Ei ole teada kui palju mehi kaotas Normandia dessandi tagajärjel natsi-Saksamaa. Oletatavalt on hukkunud ja haavatud sõdurite arv 4000 – 9000.  

Ligi kolm kuud kestnud Normandia lahingutes hukkus, sai haavata või kadus rohkem kui 425 000 liitlaste ja natsi-Saksamaa sõdurit. Lisaks vangistasid liitlased 200 000 natsi-Saksamaa sõdurit.

Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks Prantsusmaa  vabastada.  

8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta.