Juba 19. sajandist on kuulunud suvisesse Pärnusse lahutamatu osana muusika.
Kultuuri vahendusel oleme osa Euroopast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1970. aastal toimusid Pärnus Beethoveni muusikapäevad, mis olid pühendatud helilooja 200. sünniaastapäevale. Lõppkontserdil kõlas tema üheksas sümfoonia, sel suvel saame kuulata sama teost Tõnu Kaljuste dirigeerimisel rahvusvahelises esituses.
Beethoveni muusikapidustused, millest sai alguse Eesti muusikafestivalide traditsioon, sündisid erilises vaimses õhkkonnas. Ajastu legendaarne muusik David Oistrahh oli oma perega aastakümneid suvine pärnakas. Viiuldaja kutsel külastasid Pärnut suvel paljud tema sõbrad ja õpilased.
Praegune festival väärtustab Oistrahhi-aegset õhkkonda. Pärnusse tulevad meeleldi artistid, kes siin on varemgi musitseerinud, nii tekivad uued legendid. Näiteks neljakordne rahvusvaheliste konkursside võitja Antti Siirala esineb festivalil juba 14. korda, seekord tähistamaks Chopini 200. sünniaastapäeva.
22 aasta järel on ees põnev kohtumine Davidi pojapoja Valeri Oistrahhiga.
Selle suve kaks ooperigalat on eripalgelised. Kolme soprani kõrval kuuleme ooperikooride pärleid segakoor Latvija ja meie uue külalise Liepaja riikliku sümfooniaorkestri esituses. Dirigeerib Mihkel Kütson, kes teeb muusikukarjääri Saksamaal.
Oistrahhi festival on aastaid arendanud liini, et muutuda interpreedikesksest festivalist muusikakeskseks sündmuseks. Publik ei tule kuulama segakoor Latvijat, vaid muusikat, mida see üks Euroopa tippkoore esitab. Elav vastukaja on tõestanud, et see liin on põhjendatud. Esmaettekanded pakuvad kindlasti seni kogemata elamusi. Üllatusi on tulekul uuest Eesti muusikast ja aastaid maailma mõjutanud Euroopa muusika šedöövritest.
Kümne aasta jooksul on Oistrahhi festival algatanud mitu rahvusvahelist koostööprojekti ja juhtinud seitset Euroopa Liidu kultuuriprojekti. Sel aastal tähistame Euroopa Liidu laienemist Läänemere idakaldale. Meie rahvuslik kultuur on erinev, kuid muusika ühendav jõud muudab meid lähedaseks. Kultuuri kaudu näeme oma juuri Euroopas ja kultuuri vahendusel saame osaks Euroopast. Bach, Beethoven ja Penderecki on Euroopa muusika suurkujud, samal ajal on nende muusika nagu osake meist.
Tänavune aukülaline on üks Euroopa muusika juhtfiguure, helilooja-dirigent Krzysztof Penderecki. Nagu tema muusika kõneleb ilust ja valust, kontrastidest ja ühtsusest, jätkab kogu Oistrahhi festival parimaid suvemuusika traditsioone, kinkides kuulajale avastamisrõõmu.
Festival tänab Pärnu linnavalitsust ja muusikasõpru toetuse eest, tänu millele on Pärnu sel aastal üks Läänemere festivalilinnu!