Uued näitused meenutavad toonela teele asunud meest

Eesti kunsti suurkujule Kaljo Põllule on Viljandis pühendatud terve korrus. Mark Soosaar hoiab süles tema teost «Hetk» sarjast «Kodalased». Foto: Elmo Riig

Pärnu kunstisuve tähtsündmus rahvusvaheline aktinäitus «Mees ja naine» on viiendat suve näha ka Viljandi raekoja kõrval asuvas vanas koolimajas, uue kunsti muuseumi Viljandi kodus.

Omaette lehekülje moodustavad hiljuti toonela teele asunud Kaljo Põllu müstilised aktid värviliste metsotintode sarjast «Kirgastumine». Selle sarja kinkis Kaljo Põllu uue kunsti muuseumile 2004. aastal.

Kaljo Põllu väga laiahaardelisest loomingust on eksponeeritud ka tema nõeltorketehnikas teostatud sari, kus on ühendatud opkunsti ja soome-ugri rahvaliku käsitöö kujundimaailm.

Viljandlased näevad ka Kaljo Põllu mälestusele pühendatud Eesti kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsiooni näitust «Komiromantika», mis on koostatud eelmise aasta suvel Vene Föderatsiooni Komi Vabariiki tehtud uurimisreisi materjalidest.

Uue kunsti muuseumi eestvedaja Mark Soosaare sõnul on Kaljo Põllu XX sajandi eesti kunstis väga oluline nimi. Ta jätkas Kristjan Raua rahvusromantilist joont, hoolimata sellest, et sajandi teisel poolel rahvusromantikal eriti kohta polnud.

«Kaljo Põllu oli ka see mees, kes alustas kunstiakadeemia ekspeditsioone soome-ugri iidsetele asustusaladele 32 aastat tagasi, ning tema juhtimisel on kogutud hiiglaslik materjalikogu meie sugulasrahvaste kunstilisest loomingust,» rääkis Mark Soosaar.

Viimase, kolmekümne teise ekspeditsiooni, kus Kaljo Põllu küll enam ei osalenud, peamine uurimispiirkond olid Komimaa ižmakomi külad, lisaks külastati Ust-Tsilma rajooni vene vanausuliste kogukondi.

Näitusel on etnograafilised joonistused ja kohalikku olustikku kujutavad fotod, samuti on väljas üliõpilaste Komimaast inspireeritud omalooming.

Eksponeeritud on ka valik Ly Lestbergi Komi reisi ainelisi töid, mida ta esimest korda näitas koostöös Rauno-Thomas Mossiga 2009. aasta sügisel Vaala galeriis näitusel «Polyreality». Lisaks astub retrospektiivse fotoseeriaga üles Jaan Klõšeiko, kes käis selles piirkonnas 1967. aastal.

«Väga tahaks loota, et see kõik jätkub,» kõneles Mark Soosaar. «Rahvakultuuril on nagu põhjatul kaevul väga suured sügavused ning sealt on palju õppida.»

Maja teisel korrusel saavad kunstisõbrad Viljandis tänavu nautida Arvo Iho ja Mats Õuna aktifotosid, Silva Eheri ja Siret Rootsi naivistlikke aktimaale ning Lauri Lihten-Haaveli ekspressiivset graafikat.

«Kahjuks ei saa Viljandis eksponeerida hapraid teoseid, tehnilised võimalused lihtsalt ei luba seda,» ütles Soosaar. «Teisalt näitab oma loomingut mitu kunstnikku, kes Pärnusse ei jõua.»

Näitus «Mees ja naine» on üleval 1. augustini. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12—19.