Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kuulus Pisa torn stabiliseeriti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Pisa torn
Pisa torn Foto: SCANPIX

Itaalia kuulsa Pisa torniga tegelevad insenerid tegid ajalugu, kuna suutsid selle ehitise lõpuks stabiliseerida.

Inseneride sõnul on maailma üks tuntumatest turismivaatamisväärsustest lõpetanud oma 800 aasta vanuse ajaloo jooksul esmakordselt vajumise, edastab BBC.

Torn renoveeriti ja stabiliseeriti 26 miljoni euro suuruse ja kümme aastat kestnud projekti käigus.

Asjatundjate arvates on see torn stabiilne vähemalt järgnevad 200 aastat.

Torni edasise vajumise takistamiseks võeti ära torni põhjaalalt ära 70 tonni pinnast, mis siirdati lõunaalale. Selle tõttu sirgenes torn seitsme aastaga 48 sentimeetrit.

Kuulsa ehitise alla paigutati ka selle kallet mõõtvad seadmed, mis nüüd juba mõnda aega on näidanud, et torn ei vaju enam.

Wikipedia: Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa) on Pisa katedraali juurde eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn. See asub otse katedraali taga ning on üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali Väljakul (Piazza del Duomo).

Marmorist torni hakati ehitama seda 1173. aastal. Torn hakkas iseenese raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma juba siis, kui ehitati alles seitsmekorruselise torni kolmandat korrust. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni rajamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku.

Töid jätkati alles 1272. aastal ning tollased arhitektid püüdsid torni edasist viltuvajumist takistada nii, et ehitasid järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Siis aga hakkas torn hoopis teisele poole vajuma. See tingiski torni nii suure kalde. Tööd seiskusid taas sõja tõttu 1284. aastal mõneks ajaks. Torni viimane, seitsmes korrus valmis alles 1319. aastal.

Kellakamber ja ka torn valmisid lõplikult alles 1372. aastal. Tornis on kokku seitse kella, iga heliredeli noodi jaoks üks.

Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit. Kokku on tornis 296 trepiastet.

Märksõnad

Tagasi üles