Äädikakärbes mõtleb enne, kui tegutseb

Äädikakärbes

FOTO: Wikipedia.org

Briti Oxfordi ülikooli teadlaste uuring näitas, et putukatel on samuti intelligentsus, mida varem on peetud omaseks vaid kõrgema intellektiga loomadele ja inimesele.

Uurijate kinnitusel on äädikakärbestel (Drosophila melanogaster) intellekt olemas, sest nad mõtlevad enne, kui tegutsevad, kirjutab YLE.

Samamoodi nagu inimesed, mõtlevad need kärbsed kauem, kui tegemist on keerulisema probleemiga.

«Meie jaoks oli suur üllatus, et putukatel on sellised omadused, mida seostatakse ennekõike inimesega,» laususid uurijad.

Oxfordi uuringus treeniti äädikakärbseid teatud lõhnadele reageerima ja neid eristama. Osa lõhnu õpetati neid ebameeldivuse tõttu vältima. Kui lõhnu muudeti sarnasemaks, kulus kärbestel kauem aega otsuse langetamiseks, kas lõhn võib ebameeldiv olla. Samas aga kasvas ka vigade tegemine.

«Impulsiivse reageeringu asemel langetasid kärbsed otsuse lõhnast saadud informatsiooni põhjal. Impulsiivsusest vaba otsust peetakse nutikuse märgiks ning äädikakärbsetelt ei osatud seda oodata,» sõnas uurija Gero Miesenböck.

Uuringu juht Shamik Das Gupta võrdles ajus toimuvaid keerulisi protsesse koguneva veega.

«Kui veetase on piisavalt kõrge käivitab see protsessi. Meie uuringus otsuse langetamise,» selgitas teadlane.

Otsuse langetamisel mängib rolli FoxP geen. Kui see geen on vigane, siis ei pruugi otsus õige olla.

«Inimeste ja inimahvide otsuselangetamise kohta tehtud matemaatilised mudelid vastavad äädikakärbeste käitumismustrile,» jätkas Das Gupta.

Äädikakärbsel on üks FoxP geen, inimesel aga on neid neli. FoxP1 ja FoxP2 geen on varasemate uuringute kohaselt seotud keele ja vaimse arenguga. Samuti koordineerivad need motoorikat  ja tegevust, mis nõuab rutiinset liigutamist.

Miesenböcki sõnul ei ole nad lahendanud veel saladust, miks sama geen on nii paljude erinevate asjade taga. Oletatakse, et põhjuseks võib olla asjaolu, et need on järgnevad protsessid. Võimalik, et FoxP on töövahend, mis aitab ajutöös.

 

 

Tagasi üles