Vene kalamees sai saagiks pronksiajastu kuju

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene kalamees sai saagiks pronksiajastu kuju
Vene kalamees sai saagiks pronksiajastu kuju Foto: SCANPIX

Venemaal Siberis said kalamees loodetud kala asmele hoopis 4000 aasta taguse pronksiajast pärit kuju.

Kohalike arheoloogide sõnul on Nikolai Tarasovi poolt kätte saadud kuju haruldane ja hinnaline, edastab Daily Mail.

Tegemist on mandlikujuliste silmade, suure suu ja täidalste huulte ning ebatavalise ilmega kujuga. Kuju on 20 sentimeetrit pik, viis sentimeetrit lai ning valmistatud kivistunud materjalist.

Tisulis elav mees tõmbas selle välja kui oli vabal päeval kalastamas.

«Tavaliselt kasutan õngeritva, kuid tol päeval kasutasin võrku. Välja tõmmates tundsin, et see on tavaliselt märgatavalt raskem. Arvasin, et võrgus on kivi,» lausus mees.

Ta jätkas, et oli juba välja püütut vette tagasi viskamas, kui märkas, et sel on nägu. Mees viis selle kohalikku muuseumisse, kus ekperdid ütlesid, et tegemist on pronksiajastu kujuga.

Tarasovi enda sõnul arvas ta, et kuju võib olla paarsada aastat vana, mitte aga märgatavalt vanem.

Tisuli museumi kuraatorid saatsid kuju Kemerovosse ekspertidele hindamiseks. Nad tegid kindlaks, et tegemist on rohkem kui 4000 aasta vanuse kujuga, mis on valmistatud fossiliseerunud loomasarvest.

«Tegemist on mõnda paganlikku jumalat kujutava kujuga. Sellest ajastust pärit esemed on väga haruldased. Varem oleme samast ajastust leidnud vaid kividest kaelakee ja kaks õnneamuletti, mis kujutavad lindu ja karu,» lausus arheoloog Marina Banšikova.

Arvatakse, et selle kuju valmistasid Okunevi või Samuse kultuuri eisndajad. Okunevi kultuur oli pronksiajastu kultuur Lõuna-Siberi alal 1. – 2 sajandil eKr.

Pronksiajastu järgnes neoliitikumile. Maailma osades paikades oli neoliitikumi ja pronksiajastu vahel ka vaseajastu.

Lõuna-Venemaal ja Mongoolias kulgevas Altai mäestiku piirkonnas on kindlaks tehtud Seima-Turbino fenomen.

Teadlaste sõnul muutus kliima 2000. aasta paiku eKr märgatavalt, tuues kaasa ökoloogilise, majandusliku ja poliitilise muutuse. Tekkis ka massiline migratsioon nüüdisaja Põhja-Euroopa, Hiina, Vietnami ja Tai suunas.

See leidis aset vaid kuue inimpõlvejooksul. Siberist välja rännanud viisid kaasa ka oma pronksivalmistamise ja hobuste kasvatamise oskused.

Pilti vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles